Briti peaminister Boris Johnson ütles 2019. aasta oktoobris Konservatiivse Partei kongressil, et Brexit jõuab lõpule 31. oktoobril selleks, "et võtta kontroll tagasi oma raha, piiride ja seaduste üle, et reguleerida teisiti ja paremini, et võtta koht sisse eesrindliku ja iseseisva globaalse vabakaubanduse eestkõnelejana".

Nüüd Johnson sellest rääkida enam ei taha, vahendas "Välisilm". Ning eelmisel nädalal meenutas ka tema valitsuse Brexiti minister David Frost toona sõlmitud lepet nagu oleks see aset leidnud eelmisel sajandil.

"Võib-olla oli olemas maailm, kus protokoll oleks töötanud mõistlikumalt kohaldatuna. Aga maailm on nüüd edasi liikunud ja me seisame silmitsi väga tõsise olukorraga. Protokoll ei tööta, see on kaotanud täielikult heakskiidu ühe kogukonna seas Põhja-Iirimaal. Ta ei tee seda, milleks ta ellu kutsuti, kaitsta Belfasti Suure Reede rahulepingut. Ta teeb hoopis vastupidist. See peab muutuma," rääkis Frost.

Põhja-Iiri protokolliga seati tollipiir Suurbritannia saare ja Põhja-Iirimaa vahele, et vältida selle teket Iiri saare keskele. Johnson ja Briti parlament teadsid seda ning ka seda, et sellisel juhul lahendaks sealseid kaubandusvaidlusi Euroopa Liidu kohus. Kuid see ei takista Suurbritanniat ennast kui ohvrit kujutamast.

"Meil palutakse hoida Euroopa Liidu välispiiri meie riigi keskel, et kohaldada Euroopa Liidu õigust ilma ühe poole nõusolekuta ja leida kerkivatele vaidlustele lahendus ühe poole kohtus," rääkis Frost.

Johnsoni endine nõunik Dominic Cummings on öelnud, et tegelikult oligi see valitsuse plaan algusest peale.

"Kui ta räägib tõtt ja Suurbritannia valitsus tõesti otsustas protokollile - rahvusvahelisele lepingule - alla kirjutada ja hiljem see tükkideks rebida, siis see on väga tõsine areng. Loomulikult on Dominic Cummingsil oma agenda ja tal on oma konkreetne missioon. Seega peaksime sellesse suhtuma teatava skepsisega. Aga kindlasti on inimesi, kes kahtlustavad, et Suurbritannia kirjutas leppele alla selja taga sõrmi risti hoides ja nad ei kavatsenud seda kunagi korrektselt kohaldada. Sest isegi protokolli allakirjutamisele järgnenud päevadel ja nädalatel väitsid Briti ministrid ja ka Boris Johnson ise, et merepiiri ning mingit paberimajandust ei tule. Kui on soov leida selle mittejärgimise muster, siis see on olemas," kommenteeris Iirimaa rahvusringhäälingu RTE Euroopa toimetaja Tony Connelly.

"Mitte mingil juhul ei lase me tollikontrolli Põhja-Iirimaa piirile või selle lähedale," on Boris Johnson öelnud.

Seda peeti vaid poliitilises retoorikaks, sest peaminister pidi teadma juriidiliste dokumentide sisu. Ent tema tegelikud kavatsused on jäänud alati salapäraseks.

"Kas see on läbirääkimistaktika, et saada rohkem järeleandmisi? Või on see lihtsalt konflikt konflikti pärast, sest Boris Johnson näeb mingit kasu pidevas konfliktis Euroopa Liiduga?" küsis ajalehe The Irish Times Euroopa korrespondent Naomi O'Leary.

Mõneti väljendab see ka Briti sisepoliitilist tava, võita poliitilisi punkte Euroopa Liidu arvelt. Eriti olukorras, kus tühjad bensiinijaamad ja riiulid toidupoodides meenutavad valijatele Brexiti tegelikku mõju. Kuid sellest hoolimata tegi Euroopa Komisjon Suurbritanniale kompromissettepaneku.

"Brüssel tegi väga lahke ettepaneku, mille kohaselt kaoks nende sõnul ligi 80 protsenti kontrollist toodetele, mis jõuavad toidupoodi ning vähendades poole võrra tollivorme. Sellest hoolimata on London endiselt jäänud Euroopa Liidu kohtu nõude juurde, millest nad teavad, et Brüssel ei saa loobuda," ütles O'Leary.

"Kõike arvestades on see neile väga tõsine võimalus see probleem ära lahendada minu nägemuses, olles ära kuulanud inimeste mured, kellel on protokolliga probleemid kaubanduse vaatepunktist," sõnas Iirimaa peaminister Micheal Martin.

Kuid mis saaks siis, kui Suurbritannia ei võta pakkumist vastu ning kaotaks praeguse tollipiiri?

"Tollikontrolli ei saa luua Iiri Vabariigi ja Põhja-Iirimaa vahele turvalisuse ja rahu kaalutlustel. Samuti on see praktiliselt võimatu, sest seal on 300 piiriületust. Piir läheb läbi majade ja inimeste elutubade. See pole lihtsalt tehtav. Aga kuhu siis piirikontroll läheb? Selle taustal on hirm, et see võib minna väljaspoole Iiri saart ja ülejäänud Euroopa Liidu vahele. Kui tooted läheksid Iirimaalt Prantsusmaale, siis tuleks neid kontrollida. See oleks de facto Iiri Vabariigi lahkumine Euroopa liidu ühisturult Suurbritannia otsuse pärast," selgitas O'Leary.

"Iiri diplomaadid ütlevad tihti, et kui Euroopa Liit midagi sellist lubaks, siis kuidas tunneksid ennast Venemaaga piiri jagavad Balti riigid. Idee, et Euroopa Liit võiks lihtsalt hüljata väikese liikmesriigi nagu Iirimaa on peaaegu mõeldamatu, et see võiks juhtuda. Isegi kui see ei juhtu ning Suurbritannia käivitab artikli 16 protseduuri või hülgab protokolli, siis oleme me tõsises olukorras," ütles Connelly.

Senise Brexiti ajaloo pinnalt oleks keeruline näha Euroopa Liitu seda sammu tegemas, sest iirlaste huvid on alati olnud esiplaanil.

"Iiri valitsus ja inimesed tunnevad, et Euroopa Liit toetas Iirimaad. Liikmesriikide ühtsus kolme-nelja aasta jooksul oli väga kindel," ütles Connelly.

"Siiamaani on Brexit olnud unikaalselt ühendav Euroopa Liidu jaoks. Euroopa Liit ei suuda kokku leppida paljudes asjades, liikmesriikidel on erinevad arusaamad paljudes küsimustes, aga selles on ta ühendatud ning kaitseb liikmesriiki liiduvälise riigi vastu," rääkis O'Leary.

Seega läbirääkimised jätkuvad ning nende lõppeesmärki ja -kuupäeva teab vaid Boris Johnson.