Mure Poola ja Ungari demokraatia pärast on Euroopa pealinnades kõlanud nukra refräänina aastaid. Meediavabaduse piiramine, prokuratuuri ja kohtute muutmine valitsuse käepikenduseks ja vähemuste õiguste piiramine on märksõnad, mida Brüssel on püüdnud dialoogis Varssavi ja Budapestiga tõstatada. Hoolimata mitme menetluse alustamisest ja trahviähvardustest, pole kursimuutust näha, vahendas "Välisilm".

"Euroopa Komisjon püüab kuidagi Ungari valitusele survet avaldada, aga enamasti ilma igasuguse eduta. Euroopa Liit töötab välja küll üha uusi tööriistu, nagu näiteks eelarve väljamaksete sidumine õigusriigiga, aga ei suuda neid tööriistu kasutada autokraatiasse kalduvate liikmesriikide vastu nagu Poola ja Ungari," rääkis mõttekoja German Marshall Fund ekspert Daniel Hegedüs.

Õigusriigi küsimus tõusis taas teravalt päevakorda kui Poola konstitutsioonikohus teatas mõne nädala eest, et osa Euroopa Liidu õigusest on Poola põhiseadusega ühitamatu. Sisuliselt kordas konstitutsioonikohus juba varem Poola valitsuse väljaöeldud seisukohta, et Euroopa Kohtu otsuseid, mis nõuavad õigusreformi tagasi pööramist, ei kavatseta täita - see on Poola siseasi ja Euroopa Kohtul pole õigust sellesse sekkuda.

"Me oleme kriitilises punktis Euroopa integratsioonis, sest ükski teine liikmesriik ei ole läinud nii kaugele, et on kehtestanud süsteemi, mis oleks avalikult Euroopa Liidu põhireeglite vastu. See väljakutse on Euroopa Liidule fundamentaalne. Peaküsimus, mida peame küsima, on see, kas on võimalik, et Euroopa Liidu liikmesriigis on õigussüsteem, kus kohtu sõltumatust ignoreeritakse. Kas me kujutame sellist Euroopa Liitu ette? Institutsioonid ja liikmesriigid peavad sellele küsimusele nüüd vastama," ütles mõttekoja ECFR Varssavi osakonna juht Piotr Buras.

Institutsioonid ja poliitikud on ka järjepanu vastanud. Liidu justiitsvolinik Didier Reynders lubas kasutada kõiki vahendeid, et tagada Poolas Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus. Sama lubas Komisjoni president Ursula von der Leyen. Kui Brüssel pole aastaid suutnud Varssavi ja Budapesti kurssi muuta, siis miks peaks see õnnestuma nüüd?

"Euroopa Komisjon ei saa praegu endale lubada kompromissi ilma, et nad kaotaks näo ja riskiks tõsise konfliktiga Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega, nn õigusriigi sõprade klubiga, kus on näiteks Holland, Taani ja Rootsi," rääkis Hegedüs.

Euroopa Parlament ähvardab Komisjoni vastu kohtusse minna, kui see ei piira õigusriigi tavade rikkumise pärast ühiseelarve väljamakseid Poolale ja Ungarile. Kuigi jaanuaris sai Euroopa Komisjon tõepoolest õiguse külmutada osaliselt Liidu vahendite väljamaksmine valitsustele, kes eiravad õigusriigi põhimõtteid, oleks protsess bürokraatiamahukas ja aeglane.

Iroonilisel kombel on nii Poola kui ka Ungari valitsus õigusriigi tingimuslikkuse ka Euroopa Liidu Kohtus vaidlustanud, kuigi nad ise kohtu otsustele vilistavad.

Hollandi peaminister Mark Rutte on valitsusjuhtidest seni kõige otsekohesemalt Ungari ja Poola küsimusele reageerinud. Möödunud nädalal ütles Hollandi peaminister, et Euroopa Komisjon ei peaks heaks kiitma Poola 36 miljardi eurost taastekava. Reeglid võimaldavad komisjonil taastekava heaks kiitmisega tõepoolest venitada seni, kuni valitsused pole õigusriigi põhimõtteid rakendanud. Otsuse viibimine on näiteks Budapestis juba ka tunda.

"Väljamaksed on peatatud seitsme miljardi euro ulatuses. Ja septembris teatas Ungari valitsus täiendavate võlakirjade müügist 4,5 miljardi euro eest. Ungari valitsus püüab sisuliselt ületada selle perioodi, kus ei ole ligipääsu Euroopa Liidu rahadele, laenude abil. See omakorda koormab riigi niigi kõrget võlataset, mis alates 2020 koroonapandeemiast on kuhjunud," selgitas Hegedüs.

Ja kuigi ka Poola valitsus on lubanud leevendada justiitsreformi, peab Piotr Buras seda silmapetteks.

"Kui me eurooplastena sel kriitilisel hetkel õigeid järeldusi ei tee ja Euroopa Liidu seadusi ei järgi, viib see Euroopa Liidu lagunemiseni," sõnas ta.

Tartu ülikooli Euroopa Liidu õiguse kaasprofessor Carri Ginter ütles intervjuus "Välisilmale", et Poola ja Euroopa Liidu suhete olukord on dramaatiline.

"Olukord on väga dramaatiline, seda ei saa alahinnata. Kui Poola ütleb, et need tingimused, mille alusel ta Euroopa Liitu astus, et need põhiklauslid, mis on kogu aeg seal olemas olnud, tema konstitutsiooniga enam kokku ei lähe, siis on väga suur risk, et Euroopa Liit kaotab oma vestluspartneri ja Euroopa Kohus kaotab oma koostööpartneri Poola kohtute näol," sõnas ta.