"Teemat arutavad Euroopa Liidu energiaministrid 26. oktoobril ning Eesti seisukohad energiahindadele reageerimise teemal kinnitatakse 21. oktoobril valitsuse istungil," ütles riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats vastuseks ERR-i küsimusele, mis on Eesti positsioon ülemkogu päevakorras seisva energiahindade teema suhtes.

Jääratsi sõnul toetab Eesti energiahindade-teemalist arutelu, kuna lühiajalised sammud, kuidas kõrgetele hindadele reageerida, on Eesti juba otsustanud, kuid oluline on leida ka pikaajalised lahendused.

"Eesti jaoks tähendab see eelkõige taastuvenergia võimsuste kasutusele võtmist, et parandada energiavarustuskindlust ning tagada stabiilsed energiahinnad. Euroopa Liidul tuleb vähendada sõltuvust ka kolmandatest riikidest imporditavast fossiilsest energiast. Eesti jaoks on prioriteet avameretuuleenergia arendamine," ütles riigikantselei EL-teemade juht.

Sama rääkis oma kõnes Euroopa Parlamendile ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kes rõhutas EL-i liialt suurt sõltuvust gaasi-impordist ning tõi eraldi välja Vene gaasifirma Gazprom, mis tema sõnul on küll täitnud oma lepingulised kohustused, kuid ei ole vastanud suuremale nõudlusele nagu ta on teinud varasematel aastatel. Sõltuvuse vähendamiseks peab Euroopa Liit suurendama tarnijate spektrit ning kiirendama üleminekut puhtale energiale, lisas von der Leyen.

Rändearutelus ootab Eesti hinnangut Valgevene tegevusele ja piiride tugevdamist

Rände-teemade arutelul on põhifookus Valgevene režiimi algatatud hübriidrünnakul oma naabrite suhtes, kus Minsk korraldab Lähis-Idast ja Aafrikast pärit migrantide liikumist Balti riikide ja Poola kaudu läände. 

"Eestile on olulisim, et ülemkogul antaks taas selge hinnang Valgevene režiimi tegevusele ning suunis tugevdada EL meetmeid rände poliitilise survevahendina kasutamise vastu," ütles Jäärats.

Lisaks ootab Eesti täiendavaid lahendusi Euroopa Liidu välispiiri tugevdamiseks nagu näiteks ühtset  välispiiri valvamise standardit ja välispiiri infrastruktuuri rahastamise suurendamist EL-i tasandil, märkis Jäärats.

Ülemkogu seekordne rände-valdkonna arutelu lähtub juunikuisel ülemkogul EL-i välispoliitikajuhile antud suunisest koostada migrantide päritolu- ja transiidiriike puudutavad tegevuskavad.

Jääratsi sõnul näevad kavad ette konkreetsed tegevused, ajakava ja rahastuse rände algpõhjuste leevendamiseks ning tagasisaatmiste tõhustamiseks. "Eesti toetab lähenemist, et abivajajaid abistatakse eelkõige nende koduregioonis," märkis riigikantselei esindaja.

Koroonateemades on oluline ära hoida reisipiirangud

Lisaks on ülemkogu päevakavas arutelu COVID-19 teemadel, kuna pandeemia pole ei maailmas tervikuna ega Euroopa kitsamalt läbi saanud.

Koroona-arutelu keskendub sellele, kuidas kiirendada vaktsineerimist Euroopa Liidus ning vaktsiinide annetamist kolmandatele riikidele. Lisaks kutsutakse Euroopa Komisjoni kiirendama COVID-19 tõendite vastastikust tunnustamist kolmandate riikidega.

"Eesti jaoks on ka oluline, et võimalike reisimispiirangute kehtestamisel oleks liikmesriikide vahel jätkuvalt hea koordinatsioon," rõhutas Jäärats. Mäletatavasti põhjustas koroonaviiruse esimene laine üle Euroopa piiride kinnipanekut ning kaupade ja inimeste liikumise piiramist.

Selles arutelus puudutatakse ka vaktsiinide annetamise ja tõhustusdooside teemat.

Veel on valitsusjuhtide kohtumise päevakorras digipöörde ja väliskaubanduse teemad, millest Eestil on suurem huvi digivaldkonna vastu.

"Digipööre toetab Euroopa Liidu majanduskasvu, töökohtade loomist ja oskuste arendamist ehk meie konkurentsivõimet. Eesti jaoks on oluline, et tagataks andmete koosvõime, sest see on andmemajanduse ja tehisintellekti kasutamise eelduseks. Samuti on meie jaoks jätkuvalt oluline usaldusväärse ühenduvuse (trusted connectivity – ingl.k.) teema, mida soovime tõstatada," selgitas Jäärats.

Väliskaubanduse arutelul on Eesti jaoks oluline, et EL astuks samme tarneahelate mitmekesistamiseks samameelsete kaubanduspartnerite suunal ja süvendaks nendega koostööd, lisas Jäärats.

Ehkki ülemkogu päevakorras ei ole, võib kohtumisel oodata ka Poola õigusriigi teema tõusetumist, kuna äsja otsustas riigi konstitutsioonikohus, et riigi seadused on ülimuslikud Euroopa Liidu õigusaktide ees. Ehkki formaalselt on nüüd pall Euroopa Komisjoni käes, mis peab algatama Poola suhtes rikkumismenetluse, võib neljapäeval ja reedel Brüsselisse kogunevatelt riigijuhtidelt oodata seisukohavõtte Poola käitumise suhtes. Eriti peetakse seejuures silmas Hollandi peaministri Mark Ruttet, kes on varasemalt sarnases olukorras jõuliselt rünnanud Ungarit.

Ülemkogu algab neljapäeva pärastlõunal ning lõppeb reede lõunal.