Laias laastus on toitlustusasutustes kohapeal einestajatelt koroonapassi pidanud küsima kaks ja pool kuud. Seejuures täidavad paljud ettevõtted seda nõuet korralikult, kuid on ka mitmeid, kes seda ei tee.

"Me tahame olla seadusekuulekad inimesed. Me oleme püüdnud teha seda nii hästi kui me hakkama saame sellega," ütles Vana Villemi pubide juhatuse liige Aare Hallop.

Vana Villemil on pubisid üle Eesti. Seadusekuulekus ei ole neis tulnud lihtsalt, kuid vaatamata hetkelistele allaandmismõtetele on jäädud oma seisukoha juurde klientidelt tõendit küsida.

"Kui see (valitsuse) korraldus tuli, oli päris palju rahulolematust ja paljud arvasid, et kes ikka rahast ära ütleb, et küll nad lasevad ikka. Meil on ka ukse peal olnud juhtumeid, kus öeldakse, et ah lähme siis sinna, seal ei küsita," rääkis Hallop.

Kuigi sellist väidet võidakse kasutada manipuleerimiseks, on ka juhtumeid, mil see vastab tõele. Terviseameti põhja regiooni juht Margit Kallas rääkis, et ettevõtted kasutavad selliseid olukordi ka vabanduseks tõendite mitte kontrollimiseks.

"Üle tee asuv asutus ei kontrolli, miks siis mina pean kontrollima. Palju on olnud teenindajaid, kes ütlevad, et me alguses kontrollisime, aga siis ütles omanik, et ärme kontrolli, sest teised ka ei kontrolli. Aga meie külaskäigu ajal nad jälle mõtlevad, et ju ikka on oluline kontrollida," ütles Kallas.  

Kuidas aga toimub kontroll neis kohtades, kus inimtööjõudu ei olegi, kuid koroonapass on nõutav? MyFitnessile kuuluvatesse ööpäev läbi lahti olevatesse GYM! spordiklubidesse pääsevad kliendid sisse QR koodi alusel, koroonapasside kontrollimiseks loodi aga eraldi süsteem, mis loeb eelnevalt ka koroonatõendi QR koodi.

"Süsteemide paigaldamisel oli klientidel suur segadus. Paljud kliendid ei saanudki päris hästi aru, et kuidas seda QR koodi peab näitama, kui suurelt see peab olema," lausus Gym Eesti teeninduse juht Anastasia Beloussova.

Kuidas on aga garanteeritud see, et klient ei tule näiteks kellegi teise passiga?

"Peale COVID-i passi QR koodi genereerimist saadab meie süsteem selle kliendibaasi, kliendibaasis vaadatakse nimede sarnasust ja kui need klapivad, siis lastakse sisse. Kui ei klapi ja meil endal tekib kahtlus, siis meil on võimalik vaadata kaamerast järele või sisselogimise järgi," lausus Beloussova.

Nõuete rikkumine võib viia ettevõtte sulgemiseni

Nii Vana Villemi pubid kui ka GYM! spordiklubid on COVID-passide tulekuga kaotanud neljandiku oma klientidest ja neid paneb nördima, kui mitmed konkurendid ei mängi ausat mängu.

Kallas ütles, et valdavalt teevad külla tulnud terviseameti- ja politseiametnikega viisakalt koostööd ka need ettevõtted, kellel on koroonapassi küsimisel puudusi. On aga ka neid, kelle puhul ei saa rääkida puudustest, vaid ettevõte ongi end täiesti avalikult passivabaks nimetanud. Sellisel juhul läheb asi juba kurjemaks.

"Me kõikidel juhtudel alustame riiklikku järelevalvemenetlust ja karmim meede on sunniraha määramine või veel rangemad meetmed kuni sulgemiseni, aga sellised meetmed on äärmuslikud," ütles Kallas.

Ettevõtetele määratav sunniraha võib olla kuni 9600 eurot.

"Kui me näeme, et tegelikkuses ettevõte, isegi kui näiteks sunniraha ära maksab, ei ole ettekirjutist täitnud ja me näeme selgelt, et ettevõte on väljendanud seda, et ta ei kavatsegi seda täitma hakata, siis me vaatame, et kas sulgeda ettevõte või mitte," lausus terviseameti kriisistaabi juhi asetäitja Kalle Kitsing.

See tähendab esialgu, et ettevõte peab end ise sulgema, kui seda siiski tegema ei nõustuta, sulgeb asutuse terviseamet. Nüüdsest läheb see protsess kiiremaks.

"Kui tavaline riiklik järelevalvemenetlus võtaks aega päevi, kui mitte kuid, siis kui me saame kohe selge sõnumi, et ettevõte ei tee meiega koostööd, siis see ajaline piir, me hakkame lühendama seda," ütles Kitsing.

Terviseamet menetleb praegu paari juhtumit, kus ettevõttele on tehtud ettekirjutus.

"Me vaatame, kuidas me edasi läheme, kas piirdume sunnirahaga või kui me näeme, et see ei aita, siis läheme ettevõtte sulgemise peale. Seda on hetkel vara öelda, sest menetlus on alles pooleli," märkis Kitsing.

Lisaks menetlusprotsesside kiirendamisele muudab oma tegevust järelevalves ka politsei.

"Politsei- ja piirivalveamet (PPA) sihistab oma tegevusi natuke rohkem teisele poole, erinevate meelelahutuskohtade, selliste ettevõtete poole, kus on kohustus täita erinevaid kontrollimeetmeid," ütles siseminister Kristian Jaani.

Jaani ütles, et valdavalt peetakse nõuetest kinni. "Aga on ka ettevõtteid, kes ei pea sellest kinni ja see teravik on loomulikult suunatud sinna, kes ei pea kinni," nentis ta.

Sellised ettevõtted leitakse sotsiaalmeedia abiga, väga palju annavad inimesed ise neist teada, aga tehakse ka pistelisi kontrolle. Kuigi valitsus eraldas PPA-le järelevalveks 800 000 eurot lisaraha aasta lõpuni, kannatavad nende muud tegevused, näiteks liiklusjärelevalve.

"Tänase seisuga on politsei teinud juba järelevalvet üle 23 000 töötunni, seal on sees nii ületunnile kulunud aeg kui ka nii-öelda tavatunniga tehtud järelevalve, ehk siin tuleb arvestada seda, et PPA teeb väga palju järelevalvet oma teiste teenuste arvelt," lausus Jaani.

Kitsing tuletas neile inimestele, kes tulihingeliselt võitlevad oma õiguse eest minna vaktsineerimata välja sööma, meelde, et arstiabi näiteks trauma puhul tahab meist igaüks. Abi saamine on aga täna juba küsitav.

"Lähinädalate jooksul, kui olukord ei parane, siis me peame kaaluma kolmandat taset, ja see tähendab seda, et üldjuhul selliste kergemate õnnetustega nagu luumurd inimesed peavad minema koju, me ei saa neid vastu võtta," ütles Kitsing.