Barnieri võrreldakse Prantsusmaal juba USA presidendi Joe Bideniga, teatas The Times.

"Vabariiklased toetavad Barnieri'd" ütles Calais' lähedal asuva kuurordi Le Touquet' linnapea Daniel Fasquelle. 

"Esialgu ei võtnud parteiaparaat Barnier'd tõsiselt. Nüüd aga tema toetus üha kasvab. Tegemist on lumepalliefektiga," lisas Fasquelle. 

Barnier' kasuks räägivad tema rahulikkus ja suured kogemused. Samuti pole tema mainet räsinud erinevad skandaalid, teatas The Times. 

"Barnier võib olla meie Joe Biden," ütles endine siseminister ja mõjukas vabariiklaste poliitik Brice Hortefeux. 

Kriitikud siiski leiavad, et Barnier pole Prantsusmaal piisavalt inspireeriv ega ka eriti tuntud. Barnier veetis viimase kümnendi Brüsselis. Ta oli Euroopa Liidu siseturu volinik ja juhtis alates 2016. aastast Brexiti läbirääkimisi. 

Barnieri toetajate sõnul jäi ta vabariiklaste parteile lojaalseks, kui endine president Nicolas Sarkozy kaotas 2012. aastal valimised Francois Hollande'ile. Siiski ei tasunud Barnier vahepeal partei liikmemaksu. 

Allikate teatel proovis Barnier vahepeal võita Macroni toetust. Barnier soovis saada Euroopa Komisjoni presidendiks, kuid Macron toetas hoopis Ursula von der Leyenit. 

"Macronil ja Barnier'l on sarnased poliitilised vaated. Nad erinevad vanuse ja vastupidavuse poolest. Macron magab neli tundi päevas, Barnier teeb tööd neli tundi päevas. Ta on vanaisa," ütles Macroni nõunik. 

Hiljutised küsitlused Barnierile siiski presidendivalimistel edu ei ennusta. Ajalehe Le Monde eelmisel nädalal korraldatud küsitlusest selgus, et kõige populaarsem kandidaat on ametisolev president Emmanuel Macron. Talle järgnevad parempopulistlikud kandidaadid Eric Zemmour ja Marine Le Pen. 

Prantsusmaa presidendivalimised toimuvad järgmise aasta aprillis.