Lutsar lisas ERR-ile antud intervjuus, et juhul kui ühiskond kinni panna, tuleb paralleelselt mõelda, kuidas elanikkonna immuunsust tõsta.

"Selleks ei ole väga palju võimalusi: üks on läbi põdeda ja teine on väga kiiresti teha tõhustusdoos neile, kellele see on ette nähtud."

Lutsar möönis, et kui inimesed ei vaktsineeri, tuleb lihtsalt teistel oodata seni, kuni vaktsineerimata inimesed haiguse läbi põevad: "Ikkagi need esimesed doosid. Ma ei näe küll ühtegi muud võimalust, kuidas sellest viirusest pikemaajaliselt hakata lahti saama."

Lutsar tõi välja, et praegu on põhiline probleem haiglate ülekoormuses.

"Haiglasse küll satub üliharva mõni vaktsineeritud inimene, noorem kui 50, aga need inimesed sinna reeglina ei satu," sõnas Lutsar. "Nad küll nakatuvad, aga nad ei põe nii raskelt, et nad haiglasse satuksid."

Lutsar möönis, et on olemas põhimõttelised vaktsiinivastased ning nende mõttemaailma ei ole võimalik muuta. Küll aga tuleb saada kätte need inimesed, kellel on põhjendatud hirmud vaktsineerimise ees ja neid hirme leevendada. Samuti tuleb minna edasi tõhustusdoosidega.

Ta pidas oluliseks, et esmalt saaksid tõhustusdoosi riskirühma inimesed, tervishoiutöötajad ja õpetajad ning mõne nädala pärast võiks seda pakkuda ka teistele elanikkonna gruppidele, kellel kuus kuud eelmisest doosist täis saab.

Lutsar täpsustas, et tõhustusdoosidega vaktsineerimine peaks toimuma etapiliselt: "Minu eelistatud lähenemine oleks, et mitte samasse ämbrisse astuda, kus me kevadel olime, mil [vaktsineerimine – toim] kõigile lahti läks ja eakamate inimeste vaktsineerimine ju täielikult hangus."

Koolide sulgemine ei ole põhjendatud

Ehkki ühiskonnas on räägitud, kas peaks koolivaheaega nädala võrra pikendama ja koolid saatma kaugõppele, siis Lutsar seda ei poolda: "See ei ole probleemi lahendus, kolmas aasta distantsõpet on ikka väga valus."

Lutsar kinnitas, et teadusnõukoja meelest peaks kool olema viimane koht, mis läheb kinni või kaugõppele.

"Neid koole ja klasse ei ole vähe, kus 80 protsenti lastest on vaktsineeritud, õpetajad on kõik vaktsineeritud ja saavad oma tõhustusdoosid koolivaheajal. Need koolid tundub küll väga ebaõiglane distantsõppele saata."

Koroonaviiruse lained jäävad pikaks ajaks maailma

Lutsar peab tõenäoliseks, et haigus jääb lainetena veel pikemaks ajaks käima.

"Ma küll praegu ei näe, et see viirus hakkaks maailmast ära kaduma," sõnas ta. "Kogu maailmast on väga vähe vaktsineeritud. Suure maailma perspektiivis on meie vaktsineerituse tase ikka väga kõrge. Enamik maailma ei ole vaktsiini peaaegu üldse saanud."

Samas tõi Lutsar paralleeli teiste viirushaigustega, mis maailmas palju kahju teevad, kuid tänu vaktsineerimisele enamiku inimeste jaoks leebete sümptomitega mööduvad.

"See on ka paljude teiste haiguste juures, et immuunsust tuleb tugevdada," ütles Lutsar. "Selleks on vaktsiinid üks võimalus, aga ka kerged nakatumised, mis ju ka gripi korral toimuvad vaatamata vaktsineerimisele. Kerged nakatumised on need, mis immuunsüsteemi natukene uuendavad ja talle meelde tuletavad, kuidas antikehi toota."