CO2 ühikuhind püsis kauplemissüsteemis aastaid ühel tasemel - umbes viis eurot tonni kohta. Kuid alates 2018. aastast hakkas see kallinema ja aasta eest püstloodis tõusma. Nüüd maksab tonn CO2 juba 69 eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Taastuvenergia vähesuse tõttu toodetakse praegu elektrit fossiilsest kütustest, mis on maksustatud CO2 kvooditasuga.

Eestis heitkogustega kauplemisega tegeleva keskkonnaministeeriumi hinnangul mõjutab CO2 elektri hinnatõusu viiendiku ulatuses.

"CO2 hinnatõus moodustab 20 protsenti elektri hinnatõusust. Need teised tegurid, mis on mõjult suuremad, on tegelikult maagaasi hinnakasv, mis on kolmekordistunud sellel aastal, ja samuti taastuvenergia tootlikkuse langus," selgitas ministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok.

Ta ütles, et prognooside kohaselt ei peaks süsiniku hind enam palju tõusma.

Kliima heitkoguse kauplemise süsteemist soovis riik saada esialgu tänavu eelarvesse 140 miljoni eurot, kuid juba novembriks on laekunud 210 miljonit eurot.

Eesti Energia rõhutab, et nad on vähendanud sõltuvust CO2-st.

"Meie hübriidelektrijaamad on täna oluliselt väiksema CO2 intensiivsusega. Meie keevkihtkateldes on CO2 intensiivsus suurusjärgus 0,7-0,8, sõltuvalt sellest, kui suures mahus suudame seal puidujäätmeid ja uttegaasi kasutada. Aga me oleme poolel teel sinnamaale, et kõigi oma uute plokkidega 2030. aastal põlevkivist elektritootmine lõpetada ja asendada need just nende energiaallikatega, millel ei ole CO2 intensiivsust," rääkis Enefit Poweri juht Andres Vainola.

Süsiniku mõju elektrihinnale väheneb siis, kui Eestis tekib piisavalt palju taastuvenergia tootmist, mis on saastemaksuvaba.