"Süsteem on poliitiliselt kujundatud ja otsus selle muutmiseks peab tulema poliitikutelt, sest selleks on vaja seadusi muuta," ütles taastuvenergia tasusid vahendava Eleringi pressiesindaja Ain Köster kolmapäeval ERR-ile.

Tema sõnul on Elering selles skeemis makseasutuse rollis, mis peab tegema prognoosi järgmise aasta taastuvenergia mahtude kohta ning sellest lähtuvalt arvutama elektritarbijate arvetele lisatava taastuvenergiatasu suuruse.

Riik käivitas 2007. aastal skeemi, mille alusel maksti taastuvenergia tootjatele iga megavatt-tunni eest 53,7 eurot preemiat, seda sõltumata elektri hinnast. Ehkki see toetusskeem on tänaseks lõppenud, on kuni 2016. aastani tegevust alustanud tuuleenergia tootjatel ning kuni 2020. aasta lõpuni tööd alustanud päikeseenergia tootjatel õigus saada toetust 12 aastat ehk veel ka järgmise kümnendi alguses. Kuna praeguseks on elektri hind jõudnud kunagisest tasemest kordades kõrgemale, ei vajaks rohe-elektri tootjad enam sellist toetust.

Seda leidis ka konkurentsiameti endine peadirektor Märt Ots, kes praegu töötab ettevõtlusminister Kristjan Järvani elektrituru reformi nõunikuna.

"Omal ajal loodi see süsteem, kuna taastuvenergia tootmise seadmed olid väga kallid ja elektri hind samas madal. Aga nüüdseks on olukord ju kardinaalselt muutunud," rääkis Ots ERR-ile.

Samas on majandusministeeriumi esindaja öelnud, et toetusskeemi enam tagantjärele muuta ei saa, kuna tootjatele on antud lubadus. "Uusi tootmisseadmeid saame, kui hoiame investeerimiskeskkonda stabiilsena ning peame kinni lubadustest. Praegune elektrituru olukord näitab selgelt, et meil on vaja tootmisvõimsusi veelgi rohkem ja veelgi kiiremini," rääkis ministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Laube teisipäeval ilmunud Postimehele.

Ots: EL-i reeglid lubavad skeemi muuta

Ka Ots rõhutas, et süsteemi muutmine, kus seatakse lagi, millest kõrgema elektri hinna korral enam tootjatele toetust ei maksta, oleks poliitiline otsus. Kuid vastupidiselt väidetele, et riigi juba antud lubaduste tõttu ei saaks skeemi enam tagantjärele muuta, leiab Ots, et see on igati võimalik.

"Euroopa Liidu aluslepingute järgi peab riigiabi (mida taastuvenergia toetus on – toim.) olema proportsionaalne, kuna selle eesmärk on toetada spetsiifilist majandusharu. Aluslepingute järgi peab riik pidevalt olukorda hindama, kuna majandus on ju dünaamiline," märkis Ots.

Tema sõnul on konkurentsiamet teinud korduvalt ettepanekuid senise toetusskeemi muutmiseks.

Sikkut: teemat saab arutada eelarvekõnelustel

Majandusminister Riina Sikkut (SDE) ütles kolmapäeval ERR-ile, et kuna koalitsioonilepingus seda teemat ei ole käsitletud, siis tal ei ole alust ühepoolselt muudatusi algatada.

"Kõik uued otsused peavad jääma eelarvearutelu sisse," rõhutas minister. Tema sõnul algavad eelarveläbirääkimised septembri keskpaigas.

Eleringi kodulehe andmeil on taastuvenergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergiale makstud aastatel 2010-2022 (tänavu seitsme kuuga) toetust kokku umbes 900 miljonit eurot. Suurimad toetused maksti välja 2020. aastal, kui summa oli 100 miljonit eurot.