Bideni kärbitud majandusplaani läbiminek pole endiselt kindel
Kongressi demokraatidega mitu nädalat peetud läbirääkimiste järel tutvustas USA president Joe Biden kärbitud majandusplaani. Sotsiaalsetele tagatistele ja kliimamuutusele keskenduv kompromissettepanek on aga pahandanud demokraatide progressiivset tiiba, mistõttu pole endiselt selge, kas see suudetakse vastu võtta.
President Joe Biden suundus mitmepäevasele töövisiidile Euroopasse ja üritas enne seda jõuda esindajatekoja demokraatidega majandusplaanis kokkuleppele.
"Selle plaaniga tehakse ajaloolisi investeeringuid meie riiki ja inimestesse," ütles Biden.
Kompromissi saavutamiseks toodi majandusplaani hinda kõvasti allapoole. Varem kavatseti kulutada 3,5, nüüd aga 1,75 triljonit dollarit. Viimaste andmete järgi säilitatakse neid plaani osi, mis on seotud tervisekindlustuse hindade vähendamise, universaalse lastehoiu ja vanema või ülalpidaja maksusoodustusega. Samas loobutakse tasustatud lapsehoolduspuhkusest, retseptiravimite hinnareformist ja tasuta rakenduskõrgkooli haridusest.
"Mitte keegi ei saanud kõike, mida tahtis – sealhulgas mina. See ongi kompromiss," sõnas USA president.
Majandusplaani eest tasumiseks kavatsetakse tõsta kõige jõukamate kodanike ja ettevõtete makse, kuid eraldi miljardäridemaksu seekord ei kehtestata. Need kärped on pahandanud demokraatide progressiivset tiiba, kes ei kavatse esindajatekojas hääletada erakondadeülese taristuplaani üle enne, kui on majandusplaani kompromissettepanekuga lähemalt tutvunud.
"See tekst on olemas, et saaksite selle üle vaadata, selle üle nuriseda, sellele lisada, seda kärpida – mida iganes soovite. Vaatame, mis konsensuseni seejärel jõuame," ütles USA esindajatekoja demokraadist liider Nancy Pelosi.
"See on demokraatide vana trikk – võtta eelnõu vastu, et saaksime seejärel teada, mida see täpselt sisaldas," kritiseeris vabariiklasest esindajatekoja liige Tom Cole.
Samuti ei ole selge, kas pakutud hinnaalandus veenab senati mõõdukaid demokraate Joe Manchinit ja Kyrsten Sinemat majandusplaani toetama. Nende hääled on aga demokraatide jaoks otsustava tähtsusega.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi