"Olukorrast riigis": riik peaks roheenergia arendamise otsustes selge olema

Foto: Siiri Lubasoo/ERR

Ajakirjanikud Hindrek Riikoja ja Indrek Lepik arutasid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis", et energiaprobleemide lahendamiseks peab Eesti otsustavalt lahendama taastuvenergia parkide rajamisega seotud küsimused, kuna praegu on näiteks tuuleparkide projektid sisuliselt seisma jäänud.

Valitsus jõudis lõppeval nädalal kokkuleppele elektrihinnašoki mõjude leevendamise osas ning plaanib maksta septembrist märtsini tarbijatele kinni pool võrgutasust ja vähemkindlustatud peredele hüvitada osa elektriarvest.

"Ühest küljest on positiivne, et riik sellist asja teeb, üritatakse mingisugust loogikat ja süsteemi rakendada erinevalt mõnest Lõuna-Euroopa riigist, kus käib tuima näoga raha külvamine, mõtlemata sellele, kes abi vajab ja kes ei vaja," rääkis Riikoja.

Riikoja sõnul on veelgi olulisem mõelda sellele, mida pikas perspektiivis teha, et elektri hinnatõusu ohjeldada. "See nädal tuli ka konkurentsiamet välja ettepanekuga taastuvenergiatasu ümber vaadata, viidates, et kui varem taastuvenergia tasusid maksti selle pärast, et tuule jõul elektritootmine oli kallim kui põlevkivist, siis nüüd tänu kõrgele elektrihinnale ei saa sellest rääkida."

Riiklikult on vaja energiaprobleemide lahendamiseks pikemaid samme, kuna üle Eesti on erinevad tuuleparkide programmid seisma jäänud, märkis Riikoja. "Siin võiks riik selgelt kanna maha lüüa, ütlema, kuidas toimetama peaks, mida tegema peaks, et saaks nende rajamise paisu tagant välja," rääkis ta. Riikoja sõnul võiks riik mõelda ka tuumajaama rajamisele.

Lepik juhtis tähelepanu, et selliste olukordade vältimiseks investeerida enam taastuvenergiasse, et fossiilsete kütuste pealt maha liikuda. "Taastuvenergia tasu on 15 aastaga kasvanud kaheksa korda. Kui räägime rohepöördest ja taastuvatest energiaallikatest, siis peab ikkagi valitsus ja riigikogu selgelt mõtlema, kuidas seda korda muuta," ütles ta.

"Tuleb ausalt otsa vaadata sellele, kuidas me seda roheenergia arendamist praegu teeme. Ma arvan, et saab ikkagi öelda, et see toetusmeede on hea, see kestab aprillini, võib arvata, et see praegune hinnakriis on ikkagi ajutine ja kõige olulisem on üle elada see karm talv, mis meid igal aastal paratamatult tabab kasvõi mõneks nädalaks. Selles mõttes on see meede kahtlemata õige, kui rääkida sellest meetmest, mida koostöös kohalike omavalitsustega tehakse, kus hüvitatakse konkreetset arvet, siis seal on oluline, et asi ei jääks bürokraatia taha venima või keegi peaks minema tõestama, et ma ikka päriselt väärin seda," rääkis Lepik.

Riikoja märkis, et vähemkindlustatud perede toetuse puhul on olnud juttu selle tagantjärgi maksmisest, kuid veel pole teada, mida see tähendab. "Tegelikult on paljudel probleem, et neil lihtsalt ei ole seda raha, millega neid arveid ära maksta. Kui toetus tuleb siis, kui arve on makstud, siis on see suhteliselt mõttetu toetus paljude jaoks," ütles ta.

Riikoja ütles, et tuleb arvestada, et energiahindade mure lähiaastatel kuskile ei kao. "Meie suhe Venemaaga on nagu on, Venemaalt gaasi saamine on nagu on. Seal on palju selliseid mõjutegureid, mis päris vanasse reaalsusesse meil naasta kindlasti ei luba," ütles ta.

Lepiku sõnul on selleks vaja, et Euroopa võtaks energiaküsimustes ohjad enda kätte. "Gazprom täiesti teadlikult manipuleerib Euroopaga, aga kui meil on aastaid räägitud sellest, et olgu selle Gazpromiga kuidas on, ostame Ameerikast LNG-d, siis tegelikult ka neilt turgudelt on läinud LNG pigem Aasia turgudele, kes on olnud valmis maksma kõrgemat hinda," rääkis ta.

Saates võeti teemaks ka koroonapassi ning vaktsineerimist puudutavad teemad, Mailis Repsilt saadikupuutumatuse võtmine, Tallinki kasum, Saaremaa ooperipäevad ja kuidas riik puuetega lapsi kohtleb.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: