Viljandis pakiroboteid ja -automaate ehitav Cleveron ei saa kiipideta mitte midagi toota. Ettevõtte juht Arno Kütt otsib ostuosakonda töötajaid juurde, sest kiipide tagaajamisega tuleb tegeleda kogu aeg, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Kiip, mis enne maksis 1.50, maksab täna 50 eurot. Kui enne oli tarneaeg üks kuu, siis praegu, kui tellida mõnda kiipi, on tarneajaks öeldud 2023 september. Need on ikka meeletud ajad," tõdes Kütt.

Kiipe pole, lepinguid tühistatakse, hinnad tõusevad ja ei paista, et see oleks lähemal ajal muutumas.

"Võib-olla kõige raskem on see, et me peame olemasolevaid tooteid jooksu pealt ümber tegema. Asendama ühe kiibi teisega. Mõnda toodet me ei saa enne järgmise aasta teist poolt tarnida, kuna näiteks LED-ekraane tuleb ka üle poole aasta oodata," rääkis Kütt.

Kiipide defitsiidi taga ei ole ainult koroonaviirus. Seadmeid, mis vajavad kiipe, on aasta-aastalt üha rohkem. Autod, meditsiinitehnika, 5G, droonid, kellad, tolmuimejad – kõik vajavad kiipe. Kiibinappus oleks ilmselt tekkinud ka ilma koroonaviiruseta.

"Ligikaudu iga kahe aasta jooksul kiipides kasutatavate transistorite tehnika arv on sisuliselt kahekordistunud ehk nõudlus järjest suureneb. /.../ Eks need tehased juba tegelikult enne seda kriisi tootsid üsna maksimaalse võimekuse piiri peal," ütles LHV majandusanalüütik Kristo Aab.

Viirus lõi aga asjad täiesti sassi. Kriisi alguses peatasid tehased töö, kuid nõudlus kasvas edasi, sest inimesed jäid kodudesse, ostsid arvuteid ja veebikaameraid. Samal ajal ostsid mõned ettevõtted laod kiipe täis ja teistele ei jäänud midagi.

Muresid tuli aga üha juurde. Koroonakriisi tõttu suleti sadamaid, merekonteinerite hinnad mitmekordistusid. USA seadis piirangud Hiina suurimale kiibitootjale. Oli ka lihtsalt halba õnne. Näiteks hävis tules suur osa Jaapani tehasest, mis annab kolmandiku autotööstuse mikrokontrolleritest.

Majandus kasvab, palgad kasvavad, teise samba raha on kontodel ja inimesed tahaksid osta uusi autosid, aga lihtsalt ei saa. Samal ajal on kiiresti kasvanud kasutatud autode müük. Septembris oli uute autoliisingute maht läbi aegade suurim. Seda vaatamata asjaolule, et vähekasutatud auto eest tuleb maksta mitu tuhat eurot rohkem kui tellitava auto eest.

"Loomulikult, kasutatud autode turg on hetkel anomaalses seisus. Kuna nõudlus on hästi suur, siis hinnad on kasvamas. Piltlikult öeldes, riiulilt haaratakse kõike, mis näpu vahele jääb. Kindlasti ei ole see tavapärane ja kindlasti saab see pidu otsa," rääkis Møller Auto müügijuht Meelis Miländer.

Erinevalt kasutatud autode hindadest ei ole uute autode hinnad eriti muutunud, mis on defitsiidiolukorras ebaloomulik. Ameerikas on see juba juhtunud, Euroopas veel mitte. Volkswageneid müüv Meelis Miländer usub, et hinnatõusust pole pääsu.

"Uute autode hinnad kindlasti on samamoodi kasvamas. Kui suure hüppe nad siin lähema poole aasta jooksul võivad läbi teha, on väga raske öelda," ütles ta.

Elektroonikapoes on raske leida tooteid, mille hind poleks poolteist aastat kestnud kiibikriisi ajal tõusnud.

Kui täna osta televiisor, siis peaks selle eest maksma umbes kümme kuni 15 protsenti rohkem kui aasta tagasi.

"Selle aasta jooksul on toimunud televiisorite hinnatõus. Ootame, õigemini oleme saanud juba tootjatelt informatsiooni, et hinnatõusud ootavad ees meid ka kodumasinate kaubagrupis. Sisuliselt ei oma tähtsust, kas tegemist on nutiseadmega või tavalise koduseadmega. Meil on sortimendis ka pesumasin, millel on wifi. Ka need tooted on mõjutatud," selgitas Euronicsi turundusjuht Kristan Terase.

Kiibikriisi pundart ei saa kiiresti lahti harutada, sest uute kiibitehaste rajamine võtab aastaid.

"Selge on see, et see kestab edasi 2022. aastasse julgelt. Paljud näevad, et see läheb suisa kaugemale, võib-olla saame kuskil 2023.–2024. aastal alles päris normaalse tootmise juurde tagasi tulla," tõdes Kristo Aab.