Eesti Roheline Liikumine tegi ettepaneku toetada rohkem Ida-Virumaad. Rohelise liikumise huvikaitse ekspert Silver Sillak ütles, et näiteks Kredexi toetused hoonete soojustamiseks on edukad olnud Tartus ja Tallinnas, kuid Ida-Virumaale need ei jõua.

"Meil on umbes kuue aasta jooksul natuke üle 10 taotluse Kredexi poolt Ida-Virumaal heaks kiidetud ja välja antud. Seda ka, minu andmetel, ainult selle pärast, et nad leevendasid reegleid ja ei nõua tervikrekonstrueerimist, vaid annavad toetust ainult fassaadi soojustamisel või katuse vahetamisel," rääkis Sillak.

"Seal on probleem rohkem kommunikatsiooniga ja aitamisega, probleem ei ole selles, et Kredexi poolt raha ei pakuta," ütles Sillak.

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali tunnistab, et Ida-Virumaale peab toetuste kohta infot jagama paremini. Siiski sai aastate 2014-2020 rahastusperioodist Ida-Virumaa 14 protsenti kogu jagatud toetusest. Uuel perioodil võiks see summa olla kahekordne.

Korterelamute soojustamiseks mõeldud toetust enam Tallinas ja Tartus ei jagata.

"Ühe aspektina on meil kavas sellistes keerulisemates piirkondades suurendada seda toetusprotsenti. Toetuse saaja saab teatud piirkonnast tulles, näiteks Kirde- või Kagu-Eestist esitatud projekt saab suuremas summas toetust ja tema omaosalus on väiksem," rääkis Tali.

Sillaku sõnul on Ida-Virumaad oluline toetada, et tagada edukas põlevkivielektrist võõrandumine.

Sillak tõi veel välja, et neljarealiste maantee asemel peaks investeerima rohkem raudteeliiklusesse ja linnakeskkonda. Lisaks peaks toetama elurikkust, muuhulgas vajavad Natura 2000 võrgustiku alad inventuuri.

Tali sõnul vastab rahandusministeerium ettepanekutele kuu aja jooksul. "Siin osad ettepanekud on sellised, mida me saame arvestada strateegiadokumendi enda täiendamisel. Teised on hästi praktilised, mis lähevad ministeeriumitele, selleks, et ettevalmistada konkreetseid toetusmeetmeid," rääkis ta.

"Praegu peame ka paralleelselt Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi. Valitsus kinnitab uue perioodi strateegiadokumendid veebruaris. Seejärel esitame need ametlikult Euroopa Komisjonile. Komisjonil on kuus kuud aega neid menetleda, nii et ootame järgmise aasta suvel komisjoni heakskiitu meie plaanidele. Siis on võimalik kõik toetusmeetmed avada," sõnas Tali.