Taani pealinna Kopenhaageni tänavad on täis rõõmsaid inimesi, poodides käib kauplemine, kohvikutes juuakse kohvi ja kõrtsides õlut. Kuigi mõni väga ettevaatlik inimene veel maski kannab ning kätepuhastamine on juba traditsiooniks saanud, on elu normaalne ning epideemia tundub halva unenäona.

Olukorda, kus epideemia on selleks korraks läbi ja inimesed tagasi tavapärase elu juurde pöördunud, on teel kõik Põhjamaad. Nüüd tuleb küsida, milliseid vigu kriisis tehti ja kuidas järgmistes kriisides koostööd parandada.

Iga Põhjamaa valis pandeemiaga toimetulekuks oma strateegia. Igati demokraatlik tegu, kuid Põhjamaade ühtsust see kahjustas, sest piirid tuli sulgeda. See valmistas aga vaba liiklemisega harjunud ja ka üle piiri töötavaile põhjamaalastele tõsist muret. Asjaomased on veendunud, et tuleviku kriisides piiride sulgemise osas sellist isoleerimist enam olla ei tohi.

"Selliste asjade üle võib otsustada vaid iga riik eraldi, kuid seda tuleb teha nii, et kõik teavad, mida tehakse, miks tehakse, ja see koostöö koordineerimine ja infovahetus on võimalikult avalik ja muidugi võimalikult väikese kahju ja probleemidega," rääkis Soome delegatsiooni juht Põhjamaade Nõukogus Erkki Tuomioja.

Parem ühistegevus oleks aidanud ära hoida ka kriisialguse paanika, kui selgus, et paljusid ootamatult vajalikuks osutunud asju lihtsalt ei ole piisavalt.

"Selle pandeemia ajal oleme näinud, kui sõltuvad me oleme näiteks meditsiinivahenditest, maskidest, kõigest sellest, mida oleme vajanud, ning siin tuleb meil suuta koostööd parandada," ütles Soome peaminister Sanna Marin.

Sellised on suunad, kuhu Põhjamaade kriisikoostöö nüüd minema hakkab. Kiireid konkreetseid lahendusi esialgu oodata ei ole.

"See töö veel käib, päris kindlasti veel järgmiselgi aastal ja ehk veelgi kauem, enne kui tuleb mingeid püsivaid muutusi," sõnas Soome Põhjamaade koostöö minister Thomas Blomqvist.