NATO peasekretär seisis eelmisel nädalal esimest korda Põhjamaade Nõukogu ees ja pidas sellele kõnet. Kui Põhjamaade Nõukogu alles alustas, olid julgeolekuteemad seal peaaegu tabuteema, näiteks Soome nõustus nõukogu töös osalema ainult juhul, kui julgeolekuteemasid arutama ei hakata, vahendsa "Välisilm".

Nüüd on pendel teise seina liikunud. NATO peasekretär Jens Stoltenberg rõhutas, et Põhjamaad on NATO-le tähtsad. Osalt seepärast, et paar Põhjamaad on ise NATO liikmed ja löövad organisatsiooni tegevuses agaralt kaasa. Teisalt rõhutas Stoltenberg, et Põhjamaade vahetus naabruses asuvad Balti riigid, mille piiridel on pinged viimastel aastatel ainult kasvanud.

"Me ei näe ühtki otsest ohtu ühelegi Balti riigile, kuid näeme küll Venemaa kasvavat kohalolu ja Venemaa märkimisväärseid sõjalisi ettevalmistusi Balti piirkonnas. Sellele on NATO omakorda vastanud suurema kohaolekuga Balti piirkonnas, lahingugruppidega Balti riikides, suurema esindatusega õhus, õhuruumi valvega, kohalolekuga maal ja ka merel," sõnas Stoltenberg.

Rohkem muret teeb Põhjamaadele asjaolu, et Venemaa on toonud uusi allveelaevu ja raketisüsteeme Arktikasse ning korraldab seal varasemast sagedamini sõjaväeõppusi. Aktiivne on sealkandis aga ka Põhjamaade julgeolekuliitlane USA, kellega mitmes muus küsimuses, näiteks Arktika loodusvarade kasutamises, eri meelt ollakse.

Eksperdid on veendunud, et just loodusvarad ning ka jäävabaks muutuvad mereteed meelitavad Hiinat Arktikas järjest agaram olema.

Taani parlamendis on Arktika alati väga tähtis teema olnud. Tähtsaid huvisid on Arktikas ka kõigil teistel Põhjamaadel. Nüüd peavad Põhjamaad mõtlema, kuidas Arktikas konkureerida selle maailma tõeliselt suurte ja vägevatega.

"Kliimamuutus mõjutab kõige dramaatilisemalt just arktilisi piirkondi ja teisalt avab jää sulamine uusi kaubateid ning sellest on võimalik mitmel viisil kasu saada. Arktikas aga paljud probleemid võimenduvad nii kliimamuutuse kui ka sinna uputatud tuumajäätmete tõttu," rääkis Soome välisminister Pekka Haavisto.

"Paljud suurriigid ilmutavad huvi Arktika vastu varasemast rohkem ja see on ka meid üles ajanud, me peame olema valvsad selle osas, mis meie lähialadel juhtub. Kõige tähtsam on siiski see, et kliimaküsimused ja Arktikas elavate inimeste hääl peab valjemalt kõlama otsuste tegemisel," ütles Soome parlamendi liige, keskerakondlane Jouni Ovaska.

Jouni Ovaska oli üks neist poliitikutest, kes pani Põhjamaade Nõukogule ette, et Põhjamaad peaksid kiiresti välja töötama ühise Arktika-strateegia, sest tõeliselt suurte riikidega suudavad Põhjamaad konkureerida ainult üheskoos. Arktika küsimusi arutab kõiki Arktika riike ühendav Arktika Nõukogu, mille tööd on seni täitsa heaks ja konstruktiivseks peetud.

Ovaska ning tema mõttekaaslaste hinnangul peaks Põhjamaade hääl aga Arktika Nõukogus kõvemini kõlama, et USA ja Venemaa kõrval piisavalt mõjuv olla.

"Me ei taha, et Põhjamaade Nõukogu astuks Arktika Nõukogu varbaile, kuid me tahame, et Põhjamaad tihendaks koostööd. Meil on sama väärtuspõhi, samad põhimõtted ja me mõtleme samal viisil inimõigustest, samuti kliimast ja loodusest," rääkis Ovaska.

Koostööle võivad takistuseks saada aga ka Põhjamaade enda erimeelsused. Näiteks suhtub Põhjamaade Nõukogu uus eesistujariik ning vana naftapuurimismaa Norra üsna ettevaatlikult teiste Põhjamaade ideesse, et naftapuurimine ning üldse loodusvarade ammutamine Arktikas tuleks täielikult lõpetada.