Restorani või kohvikusse pääseb vaid see, kes esitab koroona läbipõdemise või vaktsineerimise tõendi. Negatiivsest PCR testist enam ei piisa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuna viiruseleviku võimalus on õhtustel alkoholimüügiga üritustel suurem, kehtib ka reegel, et söögikoht peab uksed kell 23 kinni panema.

"Iga tund allapoole on väga suur kahju meie ettevõttele, kes on spetsialiseerunud just õhtusöögirestoraniks. /.../ Käibe mõistes me kindlasti oleme vähemalt 50 protsenti kaotanud nende piirangute raames. Aga klientide hulka vaat et isegi 60-70 protsenti," rääkis Noa restorani peakokk Tõnis Siigur.

"Võib-olla see passi näitamine ei olegi probleem, aga kui enne sai testi teha, siis praegu jätavad ka need võib-olla tulemata, kes enne said seltskonnas jagada, kes tuli testiga, kes tuli passiga. Nüüd on näiteks pere mõttes, et kui perepeal ei ole seda passi, siis loomulikult pere jääb tulemata. Nii et see protsent on väga kõrge," lisas ta.

"Kliente on kindlasti vähemaks jäänud, ma arvan, et umbes 40-50 protsenti. Selle nädala alguse seisuga on põhimõtteliselt annulleeritud kõik jõulupeod ja mitte ainult jõulupeod, vaid ka kõik lähedal asuvad üritused - suuremad grupid, suuremad seltskonnad. Enamik suured firmad, samamoodi riigiasutused on kõik
lihtsalt teatanud, et nad käituvad vastavalt valitsuse soovitustele," selgitas restorani Salt perenaine Tiina Kõresoo.

"Jõulud on tumedad. Me ei tea, kui palju olemasolevaid või järelejäänud broneeringuid üldse alles jääb. Eks seegi sõltub väga palju piirangutest," ütles Siigur.

Eelmise piiranguteperioodi ajal võtsid osad söögikohad laenu, mida muidu poleks võetud.

"Me oleme alati võtnud laenu selleks, et areneda, investeerida. Sellel korral ma ei kujuta ette, kas me oleme üldse võimelised seda suurendama ja kas me üldse tahame seda. Tõenäoliselt ei taha," ütles Siigur.

Küll aga on söögikohtade pidajad seda meelt, et need, kes kehtestavad piirangud, peavad mõtlema ka kompensatsioonimeetmetele.

"Üksi ilma abita, karta on, et nende kuudega ellu ei jää. Restoranimajandus on ikkagi see, et kui sul on juba paar-kolm päeva või nädal, mis on tühi, annulleeringuid täis, on väga raske sellest välja tulla," tõdes Kõresoo.

"Mis tahes piirangud, kui need ka tulevad, neile peab olema kohe ka meede, mitte viibeajaga meede. Viibega meetmed tekitavad ettevõtja jaoks halbu otsuseid. Kui me teaks meetme tagajärgi, oleks tunduvalt lihtsam päästa. On need siis inimesed või mingisugused muud asjad. Seekord võiks kiiresti reageerida, mitte mõelda ja oodata isegi nende uute piirangutega. Siin pole oodata mitte midagi ja see tunni kaupa kärpimine ei anna ka tegelikult mitte midagi. Kas kohe meede ja vastav kompensatsioon või jätkata nii nagu on. Niisugune tilgutamine suretab tunduvalt rohkem majandust ja inimesi," rääkis Siigur.