Tänapäeva inimesele on ühismeedia konto tema isiksuse jätk. Kirjavahetus, fotod, ankeedid ja muud digiruumi jäetud andmed sisaldavad rohkem infot kui meie sõbrad ja lähedased meie kohta teavad. Ent kuna internet on küllalt noor, pole peaaegu keegi mõelnud sellele, mis saab inimese virtuaalsest isiksusest siis, kui tema füüsiline keha sureb.

Veebiturvalisuse asjatundja Aleksandr Tavgeni sõnul on praegu Facebookis ligi üks protsent surnutele kuuluvaid kontosid. Ent kui võrgus on miljardeid kontosid, on ka üks protsent piisavalt suur arv, ning tulevikus selliste kontode hulk ainult kasvab.

Asjatundjate arvutuste kohaselt ulatub 2050. aastal nende arv 500 miljonini ning varem või hiljem ületab elavate inimeste kontode arvu.

"Ühismeedias me näeme ainult kontode viimaseid uuendusi. Kui inimene on surnud, siis me tema uuendusi enam ei näe ja tavalise ühismeedia kasutaja jaoks surnud inimese kontot justkui ei eksisteeri. Seega need 500 miljonit kontot kuskil baasis ei sega meie ajal eriti kedagi. Need kantakse lihtsalt mingisse klastrisse ja jäävadki sinna," selgitab Rate.ee omanik Andrei Korobeinik.

Facebook pakub juba 2009. aastat alates kasutajatele võimalust pärandada oma konto usaldusisikule. Kui inimene pole endale pärijat määranud, võivad lähedased sugulust tõendavate dokumentide alusel tema konto sulgeda või märkida selle staatuseks "mälestuskonto".

Nii toimisid 2021. aasta suvel lahkunud Narva Eesti Gümnaasiumi ajalooõpetaja Tanel Mazuri sõbrad. Kümme aastat koos Taneliga Narva linnuse Põhjaõue käsitöökojas töötanud kunstniku Jekaterina Kuznetsova sõnul ei leppinud keegi spetsiaalselt kokku tema Facebooki konto elustamises.

"Tanel on osa meie elust. Ma vaatan arhiivifotosid, märgin ära temaga seotud sündmusi, need sündmused ilmuvad tema seinale ning tema sõbrad ja tuttavad reageerivad neile postitustele. Niimoodi hoiame mälestust Tanelist ja ta nagu elaks edasi."

Facebooki eeskuju pole järginud kaugeltki kõik sotsiaalvõrgustikud. Paljudes neist on küsimus täiesti reguleerimata. Korobeinik ütleb, et Rate'ist eemaldatakse mitteaktiivsed kontod pärast paari meeldetuletust.

"Tegelikult on juba praegu keskkondi, mis võimaldavad luua sinu kohta saadud teabe alusel roboti, kes jätkab suhtlemist sinu asemel. Kui tuntud inimene sureb, saab temaga sellise roboti abil suhelda ka pärast tema surma," jutustab Korobeinik, lisades, et ei näe isiklikult mõtet jätta oma kirjavahetust ühismeedias järeltulijatele.

Advokaadibüroo Triniti advokaat Maarja Pild selgitab, et ühismeedias pärandatava informatsiooni valdkond ei ole veel täpselt reglementeeritud. Ehkki inimeste isiklikele lehtedele sotsiaalvõrgustikes laieneb autoriõigus, tuleb arvestada sellega, et sotsiaalvõrgustikud ise on selliste hiidude nagu Facebook ja Google intellektuaalne omand.

"Seepärast tuleb ühismeedia kasutustingimustega hoolikalt tutvuda. Soovitaksin pühendada sellele päevakese ja vaadata oma sotsiaalvõrgustikud üle - mis jätta järeltulijatele, mis kustutada. Nii on rahulikum nii teil kui tulevikus ka teie järeltulijatel," ütleb Pild.