Uku Toom: Tallinna läbirääkimistel ootavad sotse ees organisatoorsed valikud

Koalitsoonikõnelused.
Koalitsoonikõnelused. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinnas koalitsiooniläbirääkimisi pidavatel sotsiaaldemokraatidel tuleb linnavõimu juures kohti jagades teha mitte ainult maailmavaatelisi, vaid ka organisatoorseid valikuid, märgib Uku Toom.

Kui pärast presidendivalimisi hakatakse alati rääkima sellest, et valimiskorda peab muutma, siis pärast kohalikke valimisi on reeglina jutuks niinimetatud kahe tooli seadus.

Praegu, kui valimistulemused ei ole veel välja kuulutatud, ei ole inimesed endale teadvustanud, kui suure osa uuest volikogust moodustavad riigikogu liikmed.

Praegu on see küsimus huvitavaks muutunud spekulatsiooni tõttu, et Tallinna koalitsioonis võiksid sotsiaaldemokraadid saada endale volikogu esimehe koha – ja kes siis seda kohta ikka rohkem vääriks kui piirkonna esimees, kelleks on Raimond Kaljulaid.

Muidugi võib riigikogu liige olla samal ajal nii riigikogus kui ka volikogus ja isegi volikogu esimees. Tuletame meelde, et parlamendi liige Aadu Must juhtis aastaid Tartu volikogu ja võimalik, et riigikogust lahkumata hakkavad Viljandi ja Pärnu volikogu juhtima vastavalt Helmen Kütt ja Andrei Korobeinik, kuid Tallinn on siiski midagi muud ja loogiline on, et pealinna volikogu esimees kahte ametit ei ühilda.

Intriig seisneb selles, et riigikokku pääses Kaljulaid Keskerakonna liikmena ja järjelikult on tema asendusliige keskerakondlane, mis sotsidele teadagi ei meeldi. Seetõttu on vägagi võimalik, et sotsid kaaluvad volikogu esimehe kohale mõnda teist kandidaati.

Väga palju võimalusi selle koha täitmiseks ei ole, sest sotsiaaldemokraatide fraktsioon on kuueliikmeline. Nende hulgas on Euroopa Parlamendi liige Sven Mikser ning riigikogu liikmed Indrek Saar, Riina Sikkut ja Jevgeni Ossinovski. On ju võimalik, et keegi neist kolmest hakkab volikogu juhtima, aga ka sel juhul tuleb asendusliikmena riigikokku keskerakondlane, seekord Monika Haukanõmm, kes kandideeris 2019. aastal sotsiaaldemokraadina.

Muidugi on võimalik, et mõni neist loobub kohast volikogus ja sinna tuleb väärikas asendusliige, kes saab ise volikogu esimeheks. Ees seisavad väga huvitavad valikud.

Tulles aga tagasi selle juurde, kui palju Tallinna volikokku pääsenud inimestest sinna ka tegelikult läheb, siis on võimalik, et koosseis muutub umbes poole võrra. Volikokku valiti näiteks Tallinna linnapea, kõik kuus abilinnapead ja samuti kõik kaheksa linnaosavanemat, kes ameti poolest keegi volikokku minna ei saa.

Tänu koalitsioonivalitsusele jäävad muidugi mõned oma töökohast ilma, aga neid ei ole palju. Volikogu töös ei saa osaleda ka sinna valitud seitse ministrit.

Seadus lubab neljal Euroopa Parlamendi liikmel, samuti 24 riigikogu liikmel põhimõtteliselt kahel toolil istuda, aga kindlasti leidub neid, kes sellest võimalusest loobuvad.

Nimekirjade ümbertõstmine algab pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: