Kaljulaid: ei meenu, et mõne võimuliidu läbirääkimised oleks olnud avalikud

Raimond Kaljulaid.
Raimond Kaljulaid. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna esimees Raimond Kaljulaid ütles ERR-ile antud intervjuus, et ei pea imelikuks, et Tallinna võimukõneluste käekäigust läbirääkijad avalikkusele midagi ei räägi. Kaljulaiu sõnul võib läbirääkimistel kokkulepitut avaldades tekkida infomüra ning valearusaamad.

Tabasin teid just praegu Tallinna koalitsioonikõneluste pausilt, millised on kõige värskemad sõnumid? Milles olete Keskerakonnaga kokkuleppe saavutanud?

Me oleme kokku leppinud mõlemapoolselt selles, et me kommenteerime kõneluste sisu ja tulemusi siis, kui me oleme lõpptekstis kokku leppinud. Täna me ei ole selleni veel jõudnud, nii et praegu sisusse väga palju minna ei saa.

Miks te sellise kokkuleppe tegite?

Sellepärast, et linna areng on ju tervik ja linna juhtimisele tuleb läheneda terviklikult. Üksikuid teemasid kontekstist välja rebides võib tekkida infomüra ja vale arusaam. Ma arvan, et on ka tallinlastele oluline, et juhul kui see võimuliit sünnib, siis nad näeksid, mis on selle võimuliidu plaan tervikuna mitte ei keskenduks ka avalik debatt siis ühele või teisele üksikküsimusele.

Erinevate koalitsiooniläbirääkimiste puhul on ikka tavaks olnud, et kokkulepitud punktidest antakse avalikkusele teada. Kas praegu ei või avalikkusele jõuda segased signaalid, et justkui ei olegi milleski kokku lepitud või siis ei leita ühist keelt?

Lõppkokkuvõttes ongi ju nii, et ega milleski ei ole kokku lepitud, kuni ei ole kokku lepitud kõiges. Ehk me liigume edasi mõlemapoolselt sooviga jõuda sellise leppe lõpptekstini, millele nii Sotsiaaldemokraatlik Erakond kui Keskerakond, meie juhatused, piirkondade juhatused ja ka meie saadikud volikogus ühiselt on nõus alla kirjutama ja selle plaani elluviimist toetama. Ja enne, kui me seda dokumenti enda ees tervikuna ei näe, ei olegi kokkuleppeid. Enne seda on delegatsioonide ja läbirääkimistel osalevate inimeste nägemus, milline see kokkulepe võiks olla. Me mõlemapoolselt peame seda ju ratifitseerima.

Keskerakond on ilmselt välja käinud oma tähtsad teemad, millega ta soovib Tallinnas edasi minna, ilmselt on teinud sama ka sotsiaaldemokraadid. Mis on need teemad, mis kahe erakonna puhul kattuvad, mis vaidluse objektiks ei ole ja millega kindlasti edasi minnakse?

Kindlasti on ka selliseid punkte, mis olid meil valimiseelsetes programmides sarnased või vähemalt samasuunalised, mille ümber vaidlusi on vähem. Aga tegelikult ka küsimustes, kus on küllalt suur konsensus läheme me väga sisusse ja täpsustame, et me saaksime ka ühtemoodi aru sellest, milles kokku lepitakse. See on ka väga oluline, et hilisemas töös ei tekiks tõrkeid, et üks pool on tõlgendanud mõnda punkti ühel viisil ja teine pool teisel viisil. Nii et tegelikult absoluutselt igas punktis on vaja vastastikku vahetada seisukohti ja vahetada mõtteid. Ja on küsimusi, mida tuleb ka täpsustada, nende finantspoolt või juriidilist poolt või mille juurde tuleb hiljem tagasi tulla.

Kas teie jaoks on see normaalne, et sisuliselt on praegused koalitsiooniläbirääkimised salastatud? Mida see räägib läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse kohta?

Ma ei mõista, mida te peate silmas sellega, et on salastatud. Ma ei ole kuulnud küll, et Eestis oleks kunagi mõnda võimuliitu kas siis riigi tasemel või ka omavalitsustes moodustatud selliselt, et see kogu läbirääkimiste protsess oleks olnud avalik. Rääkida saab ikkagi kokkulepetest. Ja loomulikult, kui need kokkulepped sünnivad, siis nendest kokkulepetest me räägime täiesti avalikult. Mitte midagi salajast ei ole üldse mõeldavgi, et ühe sellise kokkuleppe juures saab olla. Selles mõttes on see 100 protsenti avalik ja läbipaistev protsess, lihtsalt võtab pisut aega, enne kui me jõuame Tallinna linna väga paljude erinevate valdkondade arengu küsimustes ühisosani.

Erinevate võimuliitude läbirääkimiste vaheetappidest on ikkagi räägitud ja on antud lausa pressikonverentse- Viimane näide kasvõi praegu valitsuse moodustamise käigust. Pidevalt olid valitsuspoliitikud kaamerate ees ja andsid aru, milles parasjagu kokkuleppele jõuti. Eestis ei ole sugugi tavapärane olnud, et alles nii-öelda finišis avaldatakse, mille üle üldse läbi räägiti.

See on täiesti asjakohane võrdlus, võrrelda suurusjärke ka eelarve mõttes Tallinna linna puhul ja riigieelarve puhul. Tallinn sisuliselt võttes ongi nagu üks riigi suur tegevusvaldkond. Piltlikult öeldes, kui me vaatame eelarvet, siis Tallinn oleks nagu kogu majandus- ja ettevõtlusvaldkond. Selles mõttes ei ole mingit erinevust. See on lõppkokkuvõttes kõige mõistlikum, et me näeme kogu tervikpilti ja näeme seda kontekstis. Ma arvan, et nii on kõige arukam sellega edasi minna. Igal juhul see väldib infomüra ja väldib ka seda, et tekib mingeid valesid arusaamu.

Linnapea Mihhail Kõlvart on öelnud, et läbirääkimised võtavad aega arvatust kauem. Mida see tähendab?

Loomulikult need ei ole lihtsalt läbirääkimised, arvestades juba Tallinna mastaapi ja olulisust. Tallinn on siiski Eesti pealinn, sellel on eriline tähendus. Ja Tallinna linna eelarve maht on suur. Linnal on palju tegevusvaldkondi ja nendel otsustel, mis Tallinnas tehakse, on ka suur mõju. See, et see protsess võtab mõnevõrra aega, on eelkõige seotud sellega, et me läheneme küsimustele väga sisuliselt ja väga põhjalikult. Mõlemale poolele on tähtis mitte ainult rääkida, vaid ka teist poolt kuulata ja mõista ja aru saada, millised on need ratsionaalsed argumendid siis ühe või teise ettepaneku taga. Ja kolmandaks ka see, et kui riigi koalitsioonilepped vahel on ka olnud peaaegu läbivalt deklaratiivsed, siis omavalitsuse juhtimine on ikkagi palju konkreetsem ja seal on jalad rohkem maa peal. Kui midagi tehakse, siis see peab kajastuma ju ka omavalitsuse eelarves, eelarve strateegias. Selliseid lihtsalt ilusaid sõnastusi või ilusaid lauseid, mida me leiame riigi koalitsioonilepetest ei ole mõtet lihtsalt omavalitsuse tasemel väga leppesse panna.

Aga kas tulevikus, kui see koalitsioon sünnib, siis on oodata sarnast linna juhtimise stiili, just ka läbipaistvuse poole peal, et kommunikeerima hakatakse eelkõige valmis otsuseid ja avalikkuse kaasamine jääb tahaplaanile?

Ma ei arva, et sotsiaaldemokraatide puhul on küll põhjust karta, et inimeste kaasamine või kogukondade kaasamine meil kuidagi tahaplaanile jääks. Me oleme seda oma programmi koostamisel teinud väga palju. Oleme väga paljude kogukondade, ühingute, inimestega pidanud nõu. Ja samuti kui sotsiaaldemokraadid on varasemalt olnud riigi tasemel valitsuses või seal, kus me oleme omavalitsustes võimul, on üldiselt sotsiaaldemokraadid alati olnud väga, väga avatud ja väga kaasavad. Seda, kui palju enne otsuste langetamist peab nende üle vaidlema läbi meedia?

Me näeme seda praegu ju viimastel aastatel vabariigi valitsuse tasemel, kus koroonameetmete ümber on kohutavalt palju segadust ja seda ühtset sõnumit peaaegu kunagi ei ole. Ja mitte ainult, et erinevate institutsioonide vahel on seda segadust, vaid ka tegelikult nende institutsioonide seest tuleb avalikkusele erinevaid signaale, nii et lõpuks inimesed ei saa enam üldse aru, millised otsused on langetatud ja millised nõuded kehtivad.

Ma arvan, et siin peab olema mõistlik tasakaal. Rääkida saab ikkagi konkreetsetest asjadest. Ja sellist infomüra on mõistlik vältida.

Mitu korda veel kohtute Keskerakonnaga, enne kui koalitsioon sünnib?

Me oleme leppinud kokku kohtumiste aegu järgmisesse nädalasse, aga see, kui palju lõppkokkuvõttes on vaja läbirääkimisteks aega, sõltub sellest, kui kiiresti me jõuame kõigis olulisemates punktides ja valdkondades kokkulepetele. Mina küll arvan, et olulisem on see, et asjad on sisuliselt läbi räägitud ja tulevases juhtimises, kui nii kaugele jõutakse, tekib vähem probleeme. Selleks tuleb aega võtta nii palju kui vaja.

Aga kui võtta skaala, siis kus läbirääkimised oma järguga praegu on, kas alguses, keskel või lõpusirgel?

Me oleme kahtlematult algusest edasi liikunud, aga me ei ole veel jõudnud lõppu. Kus me selles vahemikus asume, on väga raske öelda.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: