Ma pole turist, ma elan siin: hotellid vaid Eesti külastajatest ära ei ela

Uuendatud Hestia spaahotell, endine Laine, Haapsalus.
Uuendatud Hestia spaahotell, endine Laine, Haapsalus. Autor/allikas: Hestia

Kui väljaspool Tallinna peavad majutusasutused leppima peamiselt siseturistidega, siis pealinna hotellides pole neidki. Tallinna hotellide olukord on trööstitu, ent ka teised on hädas uute piirangute järel saabunud vaikeluga, mida leevendavad vaid suursündmused või spaa olemasolu.

Suvi oli Eesti majutusasutustele üle pika aja rõõmustav – kestev kuum suvi pani inimesed kodumaal reisima. Ka sügis algas paljutõotavalt, tipnedes oktoobri koolivaheajaga, ent vahetult enne vaheaega välja hõigatud täiendavad koroonapiirangud tõid hotellidesse vaikelu. Nii jälgitakse majutusasutustes valitsuse neljapäevaseid pressikonverentse erilise pingega – kas tulevad uued piirangud või ei, sest reageerimisaega jäetakse reeglina vaid kuni esmaspäevani.

"Kõik kardavad ju neid neljapäevasid," ütleb Hestia hotelliketi tegevjuht Kaisa Mailend.

"Tavaliselt langetati piiranguotsuseid neljapäeviti, mis jõustusid järgnenud esmaspäevast, nii jäi kogu protsessi korraldamiseks umbes 1,5 päeva. See oli pehmelt öeldes peavalu," lisab Pärnus asuvate Estonia spaahotellide müügi- ja turundusjuht Kairi Jõekäär.

Nõnda on nii majutajatest kui ka majutujatest saanud professionaalsed kiirreageerijad – meeskond tuleb reaalselt üleöö uusi nõudeid täitma õpetada ning puhkajad on ümber harjunud broneeringuid maksimaalselt paar-kolm päeva ette tegema. Kuuprognoose pole mõtet enam tehagi, need ei maksa midagi, ütlevad majutusjuhid.

"November on äärmiselt kehva täituvuse ja prognoosiga, nii Tallinnas kui Haapsalu spaahotellis. Lätis ma ei taha täituvusest rääkidagi, 15. novembrini kehtib eriolukord, seal ei toimu praktiliselt midagi," ütleb Mailend, kelle juhitud ettevõte peab kuut hotelli Tallinnas, kaht Riias ning endist Laine spaahotelli Haapsalus.

Spaad on Hestial nii Haapsalus kui ka Tallinnas asuvas Kentmanni hotellis ning neil kahel hotellil ongi teistest paremini läinud.

"Koolivaheaeg andis arvestatava täituvuse. Tallinna kesklinna hotellidel läks kuni oktoobri keskpaigani pigem tõusujoones, olime tuleviku suhtes optimistlikud, aga oktoobri teine pool on ära langenud, sest sattusime riskimaade seltskonda, välismaalased muutusid ettevaatlikuks," tõdeb Mailend.

Nii moodustavadki siseturistid Hestia Tallinna hotellides umbes 40 protsenti kogu klientuurist, mis on tavapärasest oluliselt enam. Eesti külastaja on reeglina ärireisija, kes kasutab hotelli töö tõttu.

Haapsalu spaas moodustab siseturism 85 protsenti kogu külastatavusest. Ülejäänud klientuur tuleb Soomest ja Lätist, kust inimesed põgenevad oma komandanditunni eest.

Ent koolivaheaja järel tuli vaikelu ka Haapsalu spaahotelli.

"Tahaks uskuda, et nõudlus taastub. Praegu mul väga selget nägemust ja usku selleks ei ole. Ei saa öelda, et spaad nädalalõputi täis oleksid," ütleb Mailend.

Ka Aasia turg on täiesti ära kukkunud, sest reis Euroopasse tähendaks neile kodumaale naastes kohalikus hotellis isolatsioonis istumist oma kulu ja kirjadega.

"Enne pandeemiat oli Aasia turg üsna intensiivselt madalperioodi külastaja. Neid huvitasid Baltimaad tervikuna ja nad polnud nii ilmas kinni," ütleb Mailend.

Selles olukorras aga ära ei ela, eriti hüppeliselt kerkinud püsikulude juures.

"Majandusnäitajad on miinuses. Oktoobrikuu küttekulude, elektri ja muude püsikulude arved on tulnud, see on muutnud seda pilti kardinaalselt võrreldes eelmise aastaga. Püsikulude tõus on olnud üle 60 protsendi," tõdeb Mailend. "Sellist hinnatõusu, mis muudes sektorites toorainete, palgasurve ja elektri- ning küttehinna tulemusel toimunud on, ei saa me endale lubada, sest konkurents on nii meeletult suur."

Konverentsiturism on äraootaval seisukohal

Kui Tallinna hotellide täitumus seisab lähiriikide ja kodumaiste ärireisijate peal, siis pealinnast väljapoole välisturiste peaaegu üldse ei jagu. Linnahotellide täitumus sõltub eeskätt kohalikest või rahvusvahelistest suursündmustest.

"Tartu hotellide täitumus on väga selges seoses sündmuste korraldamisega, nii äri- kui lõpptarbijale korraldatud üritustega linnaruumis," ütleb Tartu hotellide Lydia ja Dorpat müügi- ja turundusjuht Angela Järg, lisades, et sportlased peatuvad oma sündmuste ajal sageli Dorpatis kui linna suurimas hotellis.

Suvi oli hea majutusettevõtetele kõikjal Eestis. Hotellid olid kuumal suvel täis, nii et sai ka kõrgemat hinda küsida. Näiteks Dorpatis ja Lydias oli suvine täitumus üle 80 protsendi.

Nii mindi ka sügisele vastu lootusrikkalt. Ent oktoobris kehtestatud piirangud tõid järsu tagasilöögi ka siin. Kui möödunud aastal lükati rahvusvahelised konverentsid-seminarid sellesse aastasse, lootes, et nüüdseks on nakatumistase madalam, siis nüüd on neid otsast tühistama hakatud. See mõjutab ka Dorpati toitlustusäri, mis pakub teenust nii Kammivabriku sündmustele kui ka üle linna.

"Seminaridest-koosolekutest veerand kindlasti on ära langenud. See on ka toitlustust tugevalt mõjutanud. Need tühistamised on olnud drastilised," tõdeb Järg. "Kui sündmuskeskustes toimuvad sündmused, peavad need kella 23-ks lõppema, ka see on mõjutanud käibenumbreid."

Veel sügise alguses tundus, et sügishooaeg tuleb täitsa kena.

"Aga kuna Eesti on nakatumises esirinnas, siis välisklient Tartu sündmustele ei tule, see pole kõrgemal ametikohal isikutele isegi lubatud. Tendents on, et äriettevõtted lükkavad oma sündmused edasi järgmisesse aastasse või tühistavad need täiesti. Liigseid riske ei võeta nakatumisriskiga seoses. See mõjutab meid päris olulisel määral," ütleb Järg.

Ära on langenud ka Tartu kui ülikoolilinnaga seotud külastajad – näiteks seni peatusid hotellides avatud ülikoolis loengute võtjad. Nüüd aga on loengud veebi kolinud ning vajadus reisida on ära langenud.

Sügistalvisel perioodil oli varem tavapärane, et välisturiste on umbes 50 protsenti, suviti võis nende osakaal koguni 70 protsendini küündida. Nüüd aga on jäänud peamiselt välisõppejõud, sügisesel koolivaheajal käis ka Läti peresid üksjagu.

"20 protsenti on välisturistid. Neid on tõesti vähe. Kui midagi suuremat toimub, siis natuke kõigub siia-sinna, aga üle 25 protsendi pole nende osakaal kindlasti," ütleb Järg.

Kas aasta lõppeb kasumis või kahjumis, sõltub järelejäänud 1,5 kuust.

"Suve lõpuni tulime oma kulude-tuludega toime. Kasumi teenimisest enam rääkida ei saa, sest hinnad on oluliselt langenud võrreldes varasemaga. Kui suvel veel tundus, et aasta lõpp tuleb positiivsem ja aasta alguse kinniolek oli juba alla neelatud, siis sügis tõi uued piirangud ja edasist me enam kuidagi mõjutada ei saa," arutleb Järg. "Oktoober oli koolivaheaja mõttes üks väga ilus nädal. Sellele eelnev ei olnud enam nii kena. Piirangud tekkisid väga kiiresti, broneeringuid hakati tühistama ja teadvustama, mis üldse toimub. Üsna võtmetähtsusega on viimased kaks-kolm nädalat, mis otsustavad kõik. Aastalõpusündmusi ja tänuüritusi tahetakse ju teha, aga kui tekivad täiendavad piirangud, siis on tõesti kurb."

Spaa päästab nädalavahetused

Nii nagu Hestia hotelliketist läheb kõige paremini Haapsalu spaahotellil, hoiab ka Pärnu Estonia spaahotelle vee peal spaateenuse pakkumine. Kui nädala sees on külastajaid hõredalt, siis nädalavahetused lähevad veekeskuses rahvast täis. Ent broneeringuid tehakse vaid päev-paar ette.

"Praegu täituvust ette vaadata on mõnes mõttes otstarbetu. Etteplaneerimisaeg on väga lühike, elu näitab, et suurim täitumus on nädalavahetustel, laupäevad on enamasti täitsa välja müüdud, aga nädala sees on kohti palju saada. Samas nädalavahetus täitub alles neljapäeval-reedel tehtavate broneeringutega, sest inimesed on äraootaval seisukohal lõpuni välja, otsuseid tehakse väga viimasel hetkel," ütleb Pärnus kaht spaahotelli pidava Estonia Spa müügi- ja turundusosakonna juht Kairi Jõekäär. "Madalhooaeg on alanud, seda tunnetame küll praegu."

Ent kui enne pandeemiat moodustasid välisturistid Medical Spa külastajatest lõviosa, siis sellest enam rääkida ei saa. Täiendavate piirangute peale hakkasid tühistamised uusi broneeringuid ületama. Tühistasid nii Soome grupid kui ka need, kes enam negatiivse testi alusel külastada ei saanud. Nüüdseks on aga tühistamised stabiliseerunud ja tasapisi tuleb juurde ka uusi broneeringuid.

Meditsiiniteenuseid pakkuvasse spaasse on Soome grupid hakanud tasapisi tagasi tulema. "Iga nädal on üks-kaks gruppi majas," ütleb Jõekäär.

Kasvanud on Läti turistide osakaal, eeskätt mulluse sügisega võrreldes. Ent Medical Spa on võitnud populaarsust ka Ida-Virumaal, kus seda aktiivselt turundatud on.

Kas aasta lõppeb plussi või miinusega, on ka Estonia Spas veel küsimärgi all.

"Viimased kaks kuud võivad seda veel päris palju muuta. Hetkel oleme veel optimistlikud, aga palju sõltub nendest kahest kuust – võib veel lõpetada nii miinuses kui plussis, suhteliselt piiri peal oleme terve aasta toimetanud," tõdeb Jõekäär.

Ka paljud teised Pärnu hotellid, kel endil spaad pole, toetuvad veekeskustele, pakkudes pakette, mis hõlmavad spaakülastust või hooldusi. See aitab piirangud ja madalhooaja üle elada. Samas aga Pärnu Rannahotell otsustas uksed talveperioodiks sootuks sulgeda, need tehti lahti üksnes sel nädalal toimuva restoranide nädala ajaks. Ilma konverentsiturismita on kuurortlinnas keeruline talve üle elada.

Jõekäär ütleb, et seni oli avalik sektor aktiivne seminaride korraldaja, see tõi varem ka madalhooajal leiva lauale. Ent pärast viimaseid piiranguid said ministeeriumid ja nende allasutused selged suunised füüsilised kohtumised lõpetada. Nii kuivas ka see äri kokku.

Väiksus on eelis

Ida-Virumaal Mäetagusel asuvat spaahotelli juhtiv Terje Rattur on teistest optimistlikum – neil on seni pigem hästi läinud, külastatavus on pärast uusi piiranguid maksimaalselt viis protsenti vähenenud. Septembris oli täitumus keskmiselt 55 protsenti, oktoobris 53 protsenti.

"See on täiesti võrreldav eelmiste heade aastate keskmise täitumusega sel perioodil. Nõudlust on. Ära on jäänud korporatiivklient, avalikke üritusi ei tehta. Aga nädalavahetusel on täismaja, peame ka ära ütlema ka klientidele," ütleb Rattur. "Suuremas osas on meil siseturist, mõned üksikud importinimesed satuvad vahele – parklas näen, et on mõni teise numbrimärgiga auto. On soomlasi, mõned üksikud on Venemaalt olnud, ka Saksa ja Hispaania inimesi – just oli jahihooaeg."

Kuna Eesti võimaldab Venemaal Sputniku vaktsiini saanutel üle piiri tulla, ongi Vene klientuuril olnud võimalus siin spaas käia. Ent Mäetaguse spaahotell kasutab ka lisameetmeid.

"Vaatame, et ta on vaktsineeritud, aga laseme siin teha vaktsineerimistõendile peale ka kiirtesti, mis meil on endal olemas. Oleme ise soetanud ka kraadiklaasid. Natuke on võib-olla ebamugav inimest kraadiklaasiga eemalt sihtida, aga oleme võtnud sellega kartuse maha, et vaktsineeritud võivad haigena igal pool liikuda, mis on tavaline antivakserite tees," ütleb Rattur.

Lisaks on Mäetagusel kasutusel CO2 mõõturid ning hotellirestoranis õhufilter, mis niisutab ja puhastab õhku.

Nii purjetab Mäetaguse spaahotell õrna kasumi lainel.

"Meil pole taotlust, et kasum oleks võimalikult suur. Väga palju investeerime oma majja tagasi, ainult sel aastal oleme investeeringud ära jätnud. Selle arvelt võib-olla 5000 eurot tuleb kasumit," ütleb Rattur, lisades, et kasumis on nad neljandat aastat järjest. "Viimased kaks aastat oleme saanud tiitli edukas Eesti ettevõte."

Hotelli tugevuseks peab ta selget turunduslikku eristumist – nemad ei sihi end lastega peredele, nagu spaad tavaliselt, vaid eeskätt jõukamatele täiskasvanud paaridele.

"Koolivaheaega me ei reklaami välja, kuigi kiusatus on olnud suur. Me ei riku ära seda kuvandit, mis me oleme endast loonud. Aga tullakse meile ikka koolivaheajale ka," lisab Rattur.

Reklaamiga on sihitud eeskätt Tartumaa klienti, kes seni Alatskivist "ülespoole" sõita ei julgenud. Ja sõnum on sihtgrupile kohale jõudnud.

"Neil on nüüd tohutu avastamisrõõm. Tallinnast tulijatele asume me natuke nurga taga, kuigi Harjumaa klient täidab põhiliselt meie maja," ütleb Rattur, lisades, et kolmveerand nende külastajatest on siiski Harjumaalt, millele Tartumaa järgneb 20 protsendiga.

Mäetaguse spaahotell on ka selles mõttes eriline, et see kuulub Alutaguse vallale, kes on hotelli juhtimiseks rajanud ettevõtte. Varasematel aastatel kasutas vald selleks operaatorit, ent operaatorile makstav tasu sõi kasumi ära. Viimased kümme aastat on seetõttu vald ise hotellipidaja olnud.

"Ida-Virumaal on täielik turutõrge. Kui hakkad midagi nullist üles ehitama, siis hindamise puhul on turuväärtus nii madal, et pangad ei tule majanduslikult taha. See on kõigi ääremaadel nii. Siin vald nägi potentsiaali ja ehitas lagunevad mõisahooned ise üles. Hotell on olnud nii ühe kui ka teise eraettevõtte opereerida, aga lõpuks leiti, et kõige paremini töötab see siis, kui on vallale kuuluv osaühing," räägib Rattur.

Hotelli eelisena nimetab ta selle väiksust – mõisas on vaid 24 tuba 50 külastajale.

"See on hea suurus, mida majandada. Nii tekib lihtsalt ka täitumus. Mõnikord on hea isegi kunstlik defitsiit tekitada, siis tekib inimestel möödapääsmatuse tunne," ütleb Rattur.

Nii on maapiirkonnas asuv hotell nädalalõputi spaakülastajaid täis, kuigi nädala sees on ka neil hõre.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: