Leedus on Eestist kohalikule piirivalvele, politseile ja kaitseväele abiks politseinikud ESTPOL5 koosseisus. Kolmapäeval asus sinna rotatsiooni korras teele juba viies selline üksus. Kohvi sõnul töötatakse Medininkais põgenikelaagris, kus aidatakse Leedu piirivalvuritel korda tagada.

Selle aasta jooksul on üle Valgevene piiri Leetu jõudnud 4200 inimest. Kuniks nende varjupaigataotlust menetletakse, hoitakse neid viies majutuskeskuses. Kusjuures augustis vastu võetud seaduse järgi tohib inimesi seal kinni hoida kuni kuus kuud. Missugune nende inimeste elu seal keskustes on? Käivad nad koolis, teevad nad tööd või kuidas nende päevad mööduvad?

Lapsed saavad nüüd elementaarset õpet, väga suur rõhk on pandud leedu keele õpetamisele. Mis puudutab täiskasvanud inimesi, siis ega neil seal suurt midagi teha ei ole, elavad laagrielu ja ootavad menetlusotsust, kas neile võimaldatakse varjupaika. Kui väljas olid ilusad ilmad, mängiti palli, praegu on ilmastikuolud väga nadid, täna hommikul –5 ja oli jäidet. Nüüd õues midagi teha ei ole ja elu põgenikel on seal üsna üksluine.

Kui trööstitu elu seal põgenikel on?

Ega seal midagi head ei ole. Meie vanglates on suurepärased elutingimused võrreldes sellega, mis on migrantide laagrites, asuvad nad ju ajutiselt paigaldatud konteinerites, ala on jagatud eraldi tsoonideks, kasutatakse mobiilseid pesukohti ja käimlaid. Roosilist ei ole seal midagi.

Juba juuli alguseks oli üle piiri jõudnud tuhatkond inimest. Kuidas läheb nende taotluste menetlemine? Kas kuus kuud on piisav aeg või tuleb inimene enne välja lasta, kui riik otsusele jõuab, mida temaga teha?

Enamik menetlusi on juba tehtud ja enamik neist on lõppenud keelduva otsusega. Aga nagu iga asjaga on õigus migrantidel neid otsuseid edasi kaevata ja praegu edasikaebamistega tegeldakse. Ma usun küll, et Leedu kolleegid mahuvad selle kuue kuu sisse ja tulevad otsused.

Järgnevad väljasaatmismenetlused. Kas leitakse kohad, kuhu välja saata?

See on keeruline küsimus. Kui räägime tagasisaatmisest Iraaki, siis see on komplitseeritud, alustades sellest, et paljudel migrantidel ei olnud dokumente, kui nad Leetu saabusid. Teine pool see, et Iraak pole nõustunud kõiki tagasi võtma.

Esmaspäeval, kui suurema hoo said sisse pahandused Poola piiril, alustas hulk inimesi proteste Leedu kinnipidamiskeskustes. Seitse inimest pandi ka raudu ja eraldati teistest. Kas sellised väljaastumised on tavapärased?

Ei ole tavapärased, aga neid tuleb ikka ette. See, et seitse inimest raudadesse pandi, oli osa taktikast. Liidrid tuleb massist eraldada ja selgitada, et see, mida te teete, ei ole õiguspärane. Õnneks on sellised meeleavaldused harvad.

Teisipäeva õhtul kuulutas Leedu parlament välja erakorralise seisukorra. See kehtib kuni viie kilomeetri kaugusel Valgevene piirist, aga ka viies majutuskeskuses. Kusjuures majutuskeskustes võib uue korra järgi keelata telefonide kasutamise. Kas on näha, et neid telefone kasutatakse kurjasti ära ja kuidas?

Otsus on nii värske ja vajab järelemõtlemist, kuidas seda kõige paremini ellu viia. Eks see on kahe teraga mõõk. Ühelt poolt on hea, et inimestel on telefonid käes – kuivõrd nad suhtlevad riigiga, kust nad on pärit, ja nende inimestega, kes võib-olla tahavad ka Leetu tulla, siis nad saavad öelda, et Leedus ei oota neid piimajõed ja pudrumäed. Teiselt poolt kui keegi mõtleb, et hakkame mässama, on telefoniga väga lihtne sellest teada anda ka teistesse tsoonidesse.

Lisaks sellele, et Valgevene on saatnud täiendavaid inimhulkasid Poola piirile, jõudsid sajad inimesed ööl vastu eilset ka Leedu piirile. Kohalike ajakirjanike sõnul korjati paljud neist peale just Poola piirilt. Kirjeldage palun seda olukorda piiri ääres. Kas ja kuidas erineb see sellest, mida Leedus juba mitu kuud on nähtud?

Täna on olukord suhteliselt stabiilne. Piiriületuse katseid on, inimesi suunatakse tagasi Valgevene poole peale. Aga sellist massi, nagu varem on olnud, praegu ei ole, sest tehti otsus, et hakatakse inimesi piirilt tagasi saatma, mis töötas. Aga praegu on rahulikum ja olukord pole võrreldav sellega, mis toimub Leedu-Valgevene piiril.

Selleks, et inimestega ei peaks tegelema siis, kui nad on juba majutuskeskustes, kasutab ka Leedu piirivalve nii-öelda tagasilükkamise taktikat. Iga päev saadetakse selle kohta pressiteateid, näiteks teisipäeval teatati, et piiriületus takistati pea kahesajal inimesel. Mida see tõkestamine täpsemalt tähendab?

See tähendab seda, et ametnikud riigipiiril teevad kõik selleks, et saabujad tagasi suunata. Eelkõige kasutatakse häält, käsklusi-korraldusi. Vägivalda kui sellist ei ole mingil juhul. Eks see on psühholoogiline mõjutamine eelkõige – kohalolek, enese näitamine.

Missugused need reeglid täpsemalt on? Ehk kui kaugelt sisemaalt tohib inimest veel üle piiri tagasi nügida? Kaadrite järgi Poola piirilt on näha, et inimesed tegid okastraataeda augu. Kui keegi oleks sealt ka üle hüpanud, kas siis tulnuks tema asja juba menetlema hakata?

Piirilt üldjuhul ikka üritatakse tagasi saata. Erand tehakse neile, kes on riiki lubatud, need on humanitaarkaalutlused – kui inimene on  väga haige või tegu on lapsega. Sama kehtib ka Läti-Valgevene piiril. Mis puudutab täisjõus noori mehi, siis nemad pööratakse tagasi riiki, kust nad on tulnud. Seda tehakse piirijoonel.

Leedu piirivalve teatas teisipäeval, et on valmis kõigiks võimalikeks stsenaariumiteks. Missugune on tumedam stsenaarium või mida kardetakse?

Kardetakse seda, mis on praegu Valgevene-Poola piiril, kus füüsilise jõuga üritatakse piiri ületada. Leedu-Valgevene piiril on Leedu piirivalve, politsei, kaitsejõud, samamoodi toetamas Euroopa piirivalve Frontex üksus, meie missioon. Jõudu on kontsentreeritud päris muljetavaldav hulk.

Esimesed öökülmad on juba käes, esmaspäevaks lubatakse Leedus kuni kuus külmakraadi. Meie kaitseväelased ööbivad sellise ilmaga juba ahjudega telkides. Mis neist inimestest piiri taga saab?

Ega keegi täpselt ei tea, kui palju inimesi teisel pool piiri on. Ilmselge on see, et seal midagi inimväärset ei ole, ilmad on külmad, sajab ja need telgid on kõige tavalisemad matkatelgid. Seal on lapsi, naisi ja vanureid, ma usun, et olukord on väga kriitiline.

Kas Leedu piiri taga olevatele inimestele ka mingisugust humanitaarabi antakse, näiteks visatakse üle piiri?

Üle piiri ei visata midagi. Tegemist on teise riigi territooriumiga. Kui keegi lubatakse humanitaarkaalutulistel riiki, siis tema eest hoolitsetakse ikkagi Leedu territooriumil.