"Kui algul ütles Poola, et tal ei ole midagi vaja peale poliitilise toetuse, siis esmaspäeval küsis Poola meilt siiski ka praktilist abi," rääkis Laanet.

Abi täpne sisu otsustatakse reede hommikul, ütles Laanet. Minister ei täpsustanud, kui palju inimesi või millist tehnikat ja millal Poolasse saadetakse."Saadame Poolasse inimesi, tehnikat ja kõike seda, mida on Euroopa Liidu välispiiri kaitsmiseks vaja," lisas ta.  

Kaitseministri sõnul võib Eesti saata Poolasse ka reservväelasi, kuid seda rangelt vabatahtlikkuse alusel ning tasustades nende töö Poolas.

Siseminister Jaani ütles valitsuse pressikonverentsil, et lisaks juba alates 7. juulist Leedus tegevuses olnud politsei- ja piirivalveameti töötajatele on ka Läti küsinud Eestilt toetust.

"Lätlased palunud abi, et oleksime valmis saatma Lätti 30-liikmelise politseinike meeskonna 48 tunni jooksul. Oleme vastanud jaatavalt," rääkis Jaani.

Arvestades, et Eestil on Leedus juba pikemat aega koha peal 17 inimest ning kui neile lisandub veel 30, siis see on Eesti kohta juba väga märkimisväärne abi, rõhutas Jaani.

Valgevene režiim on korraldanud tuhandete Lähis-Ida, Aafrika ja Afganistani inimese riiki toomise, et suunata need üle oma läänepiiri Euroopa Liidu riikidesse. Valgevene naaberriigid Poola, Leedu ja Läti on aga keeldunud neid üle piiri lubamast, mistõttu migrandid püüavad ebaseaduslikult Euroopa Liitu tungida.

Kindralmajor Palm: eelkõige tahame Poola saata reservväelasi

Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm rääkis "Ringvaates", et Eesti on juba aidanud Leedut ja ka Lätis on käidud kohapeal olukorda vaatamas. Ka Poolas on üks Eesti üksus juba käinud ning aidanud parandada piirijulgeolekut õhus. Nüüd soovib Eesti eelkõige saata Poolale appi reservväelasi.

"Poola on nüüd küsinud abi väga paljudelt riikidelt. Meie kohustus on oma liitlase kõrval seista. Jumala eest, naabri maja põleb, sa pead appi minema," rääkis ta.

"Keda me appi saadame? Me tahaksime saata eelkõige reservväelasi. Miks me tahame saata reservväelasi, on see, et me oleme reservsõjavägi. Me tahame näidata, et reservsõjavägi ei ole selline vanamoodne, kohmakas struktuur, vaid ta on moodne, suudab kiiresti ümberpaigutuda ja ta suudab vajadusel abistada ka liitlasi," selgitas kindralmajor.

Palm rääkis, et Poola ei ole Eestilt küsinud otsest abi piiri peale, vaid toetavateks tegevusteks piirist eemal.

Palm kinnitas, et ühtki reservväelast ei saadeta Poola kohustuslikult. Lisaks reservväelastele läheb Poola ka tegevväelasi.

"Me küsime inimeste käest, kas nad on nõus minema. Ja loomulikult me oleme väga rõõmsad, kui nad tahavad sinna minna. Siis nendest reservväelastest, kes vabatahtlikult avaldavad soovi, me komplekteerime üksuse, kuhu paneme loomulikult ka tegevväelasi, aga suure tõenäosusega ka ajateenistuses olevaid sõdureid. Kes täpselt sinna läheb, kas läheb ja millistel tingimustel, ei ole täna veel otsustatud," rääkis ta.

Palmi sõnul pole kahtlust, et vabatahtlikult Poola minna soovivaid reservväelasi on väga palju.