Näitleja Tõnis Niinemets rääkis, et korraldajal on väga suur risk jääda lootma sellele, et inimesed vähem kui nädal enne üritust ostavad piletid ning sellises olukorras on lihtsam üritus ära jätta. "Võib-olla riigiteatritel on selles olukorras natuke parem töötada, sest inimesed usaldavad neid rohkem kui mööda Eestit ringi käivat lavastust," rääkis ta.

Vanemuise teatri juhi Kristiina Alliksaare sõnul tema teatril praegu väga halvasti ei lähe, kuna reisipiirangute tõttu on kasvanud siseturism. "On lavastusi, mille lavastused on välja müüdud, on kehvemaid. Vanemuisel konkreetselt väga suurt katastroofi praegu ei ole," ütles ta.

Nädala jagu ametis olnud kultuuriminister Tiit Teriku sõnul on kõige raskem nendel kultuurivaldkondadel, mis on seotud publikuga kohtumisel. "Etendusasutuste puhul on omatulu oluline komponent nende eelarvest, mis selgelt sõltub sellest, kas nad saavad etendusi anda või ei saa," sõnas ta. Kolmandik kuni pool on see, mis etendusasutused ise teenivad.

Muusiku Valter Soosalu sõnul on mõnelt poolt olnud positiivne see, et koorid said rohkem harjutada, kuid teisalt on läinud ka vastupidi, näiteks poistekooride puhul, kus lauljad on praeguseks juba oma häälest välja kasvanud ning pole vahepeal saanud harjutada. Samuti on raske hoida inimesi selle tegevuse juures kui inimestel kaob motivatsioon.  

Soosalu sõnul ei ole näiteks kaitseväe orkestri kaotamise küsimus rahas, vaid põhimõtetes.

"Siin on väga suur koostöö ja omavahelise rääkimise koht, kui oleks saanud kaitseministeerium ja kultuuriministeerium need teemad omavahel läbi rääkinud," lisas Alliksaar.

Alliksaar märkis, et nüüd märkas kultuuriministeerium ka neid tegevusvaldkondi, kes varem ei olnud kunagi abi vajanud, nagu kontserdikorraldajad.

Alliksaare sõnul lähtus kriitika ametist lahkunud kultuuriminister Anneli Otile sellest, et sektor sai neid puudutavatest otsustest alati teada tagantjärele ja need ei sündinud kultuurivaldkonna esindajate endiga koostöös.

"Me oleme kriisis olnud 1,5 aastat, näeme, et numbrid tõusevad – selge, kuskilt peab hakkama reageerima. Et võtaksime valdkonna kokku enne, jagaksime ministrile infot, mis võimalikud stsenaariumid tähendavad teatritele, kinodele, ööklubidele. Minister saab minna valitsuse laua ümber, selgitada ja kaitsta ja võib-olla mingeid otsused saavad paremad, mitte üle jala tehtud nagu nad täna tunduvad," kirjeldas Alliksaar.

Niinemetsa sõnul ootab teatrirahvas, et minister nende eest seisaks ja oleks oma valdkonna jaoks olemas. Ta heitis Otile ette ka seda, et ministrit ei olnud kunagi ühelgi üritusel näha.

"Minust targemad mehed on öelnud, et kultuuri juhtida ei saa. Tegelikult poliitikas on keskkonna loomine ja see pole üksi raha," rääkis Terik. "Me peame ühtepidi looma selle keskkonna ja teistpidi see kommunikatsioon kultuurivaldkonnas tegutsevate inimeste osas viia ja teinekord ka tõlkida see sama nende sõnum valitsuse laua taha."

Teriku sõnul ei saa kultuurivaldkonda võtta kui sellist, mis teiste raha peal tegutseb, vaid see võimaldab ka paljudel teistel valdkondadel selle pealt teenida. Näiteks tõi ta filmisektori ja disaini, mis Eesti tuntuse tõstmisel toob ka riigile majanduslikku kasu ja turismi. "Kultuur väga selgelt toob ka ise muudesse majandussektoritesse ja teeb seda päris julgelt," ütles ta.

Alliksaare sõnul on vaja strateegiaid tuleviku osas, kuidas kriisist väljudes edasi käituda. "Igas kriisis on alati head ja halba ja mida head see kriis on teinud, ta on näidanud ka ministeeriumile endale kui lai ja mitmekesine see valdkond on, kui palju erinevaid vorme ja vajadusi selleks on," sõnas ta.

Kriis tõi erinevad kultuurivaldkonnad ministeeriumi laua taha kokku ja Alliksaare hinnangul võiks ministeerium ka seda mitmekesisust edaspidi ära kasutada.

Soosalu sõnul oleks kultuurisektori rahastusotsused õiglasemad, kui seal oleks esindatud rohkem valdkonna esindajaid, keda need otsused puudutavad. Kultuuriharidus peab viima õpilased kontakti reaalse maailmaga ja kultuurivaldkonna spetsialistidel peaks olema taust ka selle osas, kuidas tegutseda ka kriisiolukorras peale riigipalgalise töökoha näiteks väikeettevõtjana.