USA hinnangul võib Venemaa president Vladimir Putin kaaluda tõsiselt sissetungi Ukrainasse. Seetõttu jagas USA luureinfot ka mitme NATO liikmesriigiga.

Luureinfo esitab stsenaariumi, mille kohaselt Vene väed siseneksid Ukrainasse Krimmist, Venemaa piirilt ja Valgevene kaudu. Operatsioonis osaleks umbes 100 000 sõdurit. Vene väed oleksid valmis pikaajaliseks okupatsiooniks, vahendas Bloomberg. 

"Pool Vene vägedest on juba positsioonil, sissetungil oleks olemas ka õhutoetus," ütlesid asjaga kursis inimesed uudisteagentuurile Bloomberg. 

Lääneriigid tahavad diplomaatiliste jõupingutustega vältida Venemaa võimalikku sissetungi Ukrainasse. Mitmed Euroopa liidrid suhtlevad otse Venemaa presidendiga. 

"Moskva on kutsunud kohale ka kümneid tuhandeid reservväelasi. Nende ülesanne on hiljem territooriumi kindlustamine. Moskva värbab ka agente, et üritada olukorda Ukrainas destabiliseerida," lisasid allikad. 

Venemaa pole avalikult teatanud ühestki suuremast reservväelaste kogunemisest. 

Putin eitas eelmisel nädalal, et Venemaa plaanib sissetungi Ukrainasse. Siiski süüdistas Putin lääneriike, et nad et võta piisavalt tõsiselt Kremli "punaseid jooni" Ukraina suhtes.

Lääneriigid ei väida, et sissetung on kindel. "Ma ei saa rääkida Venemaa kavatsustest. Me ei tea, mis need on," ütles novembris USA välisminister Antony Blinken. 

Kremli ametnikud väidavad, et nad tahavad, et NATO lõpetaks oma laieneva koostöö Ukrainaga. 

"Vene võimud teavad, et igasugune katse okupeerida sõjaliselt Ukraina territooriumi tooks kaasa laiaulatuslikud lääne sanktsioonid," ütlesid allikad. 

Ukraina kaitseminister külastas eelmisel nädalal Washingtoni ja palus Pentagonilt rohkem abi riigi õhuruumi ja ranniku kaitsmiseks. 

Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian ütles pühapäeval, et Ukraina piiri rikkumine Venemaa poolt toob kaasa äärmiselt tõsised tagajärjed. 

USA hoiatusi võimaliku sissetungi kohta peetakse Moskvas märgiks, et Washington pole valmis järele andma ja USA koondab Atlandi-ülest ühtsust Venemaa vastu. 

"USA teeb liitlastega koostööd, et luua ühist sanktsioonidega vastust," ütles Moskva Kõrgema Majanduskooli välispoliitika ekspert Dmitri Suslov.