1. novembril ilmus ajakirjas Politico artikkel, mille illustreerivad satellidipildid näitasid Vene vägede kogunemist Ukraina piiri ääres Jelnia linnas. Sellest sai põhjus süüdistada Venemaad agressiooni ettevalmistamises Ukraina vastu, vahendas "Välisilm".

"Aastatel 2014-2015 loodi seal uued grupeeringud, nüüd on nad seal alaliselt paigaldatud. Mul on raske mõista kogu selle hüsteeria põhjust. Ja see on juba teine hüsteeria – esimene oli kevadel, kui mitte midagi ei juhtunud. Nüüd on millegi pärast teine," kommenteeris Venemaa Poliitilise Ja Kaitseanalüüsi Instituudi asedirektor Aleksandr Hramtšihhin.

Venemaa poolt vaadates on olukorra järjekordses teravnemises on süüdi Ukraina ja tema taga seisev lääs.

"Me ei pigista silmi kinni jõhkrate provokatsioonide ees, mida näeme iga päev NATO liikmete ja sagedamini ka Euroopa Liidu poolt. Need katsed Ukraina militaristidele kaasa mängida. Me näeme, mis toimub. Ja me ei luba, et meie seaduslikud riigihuvid oleksid kuidagi piiratud. Meil on kõik, et neid kaitsta," rääkis Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Vene telekanalid annavad sõna ekspertidele, kes arutavad Ukraina sõjaväe peastaabi kaarti, millel on märgitud Vene vägede võimalik sissetung Ukrainasse. Kuid ekspertide hinnangul provotseerib uut sõda just lääs.

"Miks lääs praegu Ukrainat toetab, ka meedias, miks ta relvi annab? Sest tal on väga tähtis eesmärk. Nad ei anna käsku, nad ei võta vastutust konflikti puhkemise eest, kuid nad püüavad relvastada Ukrainat. Nad püüavad veenda Ukrainat, et Venemaa tuleb kallale. Ja Ukraina muidugi ei hoia ennast tagasi ja alustab provokatsioone LNR-i ja DNR-i vastu ja siis Venemaa tõepoolest peab sekkuma," ütles Venemaa Strateegiliste Uuringute Ja Prognooside Instituudi asedirektor Nikita Danjuk.

Kremli-meelsele eksperdile väidab vastu kremli-kriitiline ekspert Poolast Jakub Korejba. Kuid ka tema sõnul on sõda just läänele kasulik.

"Euroopa, eriti Ida-Euroopa strateegilistele eesmärkidele vastaks, kui Venemaa tõesti ründaks praegu Ukrainat. Pikaajaline strateegiline eesmärk on visata Venemaa kõikidest läbirääkimistest Euroopaga välja ja suruda Venemaa Euroopa poliitikast igaveseks välja nii, et Berliin, Washington ja Pariis ei saaks mitte kunagi leppida Moskvaga kokku Ida-Euroopa saatuse üle," rääkis Korejba.

Aleksandr Hramtsihhini kinnitusel on Venemaal Ukraina piiri ääres sinna juba ammu paigaldatud väed.

"Piiril Ukrainaga on juba ammu paigaldatud 3. ja 144. motolaskurdiviisid, näiteks samas Jelnjas. Need diviisid on seal niigi olemas. Nendega võiks liituda 1. tankiarmee Moskva rajoonist ja äsja loodud Lõuna sõjaväepiirkonna 8. armee. Ja nii edasi, sõltudes sellest, kuidas konflikt hakkab arenema," kirjeldas ta.

Võrreldes erinevate ekspertidega, paistab Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi jutt rahumeelsena. "Venemaa ei hau mingeid agressivseid plaane. Vastupidisest rääkida on vale. Ja vale on ka seostada Vene Föderatsiooni vägede igat tegevust meie territooriumil selliste plaanidega," ütles ta.

Ainus asi, milles Venemaa ja lääs on nõus, on Minski kokkuleppe täitmise vajalikkus. Kuid Moskvat häirib lääne nägemus Minski kokkuleppele.

"Lääne seisukoht oli kogu aeg avalik - et Minski kokkulepe ei ole rahuplaan, vaid konflikti juhtimise viis, et see ei eskaleeruks. See dokument ei räägi, kuidas rahu saavutada. See dokument räägib, kuidas uut sõda vältida. Selleks, et rahu saavutada, on vaja mingit uut kokkulepet või muid kompromisse. See oli lääne nägemus ja Venemaale see muidugi ei sobi," selgitas International Crisis Groupi vanemanalüütik Oleg Ignatov.

Mis Venemaale sobiks seoses Ukrainaga, rääkis president Vladimir Putin ise. "Tuleb püstitada küsimus ja püüelda, et Venemaale antakse tõsiseid ja pikaajalisi julgeolekugarantiisid selles küsimuses. Sest Venemaa ei saa niisama elada ja kogu aeg muretseda selle üle, mis seal homme juhtuda võib," kõneles Putin.

Ignatov selgitas, millised võiksid need julgeolekugarantiid välja näha. "Venemaa soovib kõnelustel läänega saada garantiid, et NATO ei tule Ukrainasse, et Moldova jääb samuti NATO piiride taha, et Valgevene jäetakse rahule ning ehk ka Gruusia ei astu NATO-sse. Venemaa tahab hoida alles seda perifeeriat enda ümber, puhverriikide ala," rääkis Ignatov.