USA luure andmetel on Venemaa koondanud Ukraina piiri lähedale oma vägesid ning USA hinnangul valmistub Kreml ulatuslikuks sissetungiks Ukrainasse.

Kopõtin rääkis "Välisilmas", et kuigi Ukraina piirile on koondatud väidetavalt 40 000 kuni 100 000 Vene sõjaväelast, ei anna need numbrid täit selgust selle kohta, kas rünnak ka aset leiab. See oleneb tema sõnul vägede koosseisust.

"Kui palju on seal tankiüksusi, kui palju on õhuväge, milline on vägede ešeloneeritus, kas on olemas teine läbimurdeešelon, sest vallutada Ukrainat - tegemist on ikkagi suurriigiga - on väga suur ülesanne ja see ei ole lihtne ülesanne," lisas ta.

Kopõtini sõnul ei ole Venemaal ka praegu strateegilist üllatust, sest USA ja Euroopa juba räägivad vägede koondumisest. "Võime järeldada, et venelastel ei ole strateegilist üllatust nagu nad saavutasid Krimmi puhul 2014 või Gruusias. Ja kuna strateegilist üllatust pole, siis jõuline agressioon selliste kineetiliste relvadega ei too Venemaale ilmselt suurt edu," ütles ta.

Kopõtini sõnul peaks küsima praegu, miks Venemaal üldse Ukrainat vaja on.

"Sellel on ilmselt kolm olulist aspekti. Üks aspekt on ideoloogiline, mis põhineb väitel, et vene rahvus põhineb kolmainsusel: suurvenelased, valgevenelased ja väikevenelased ehk ukrainlased. Ehk ilma Ukrainata Venemaa ei ole impeerium.
Teine on geopoliitiline ehk kui Venemaa ei kontrolli Ukrainat, siis kontrollivad teda ameeriklased, millega Venemaa ei taha nõustuda," rääkis ta.

"Ning kolmas on see, et eskaleerides konflikti, Venemaa võib endale tingida parema positsiooni või paremad tingimused läbirääkimistel lääne partneritega. Ehk jõu kasutamise ähvardus on see, millega venelased mängivad, arvesse võttes võib-olla seda, et lääs ei ole väga valmis sõdima. See võib-olla meenutab Hitleri käitumist Euroopas 1930. aastatel, kui lääs ei tahtnud, et esimene maailmasõda korduks ja kogu aeg andis järele agressorile, kuni algaski teine maailmasõda. Putini puhul me ei saa seda üldiselt välistada," rääkis Kopõtin.

Tema hinnangul ei suuda Putin aga USA praeguselt presidendilt Joe Bidenilt kaubelda välja selliseid kokkuleppeid, mida ta oleks suutnud saavutada Donald Trumpiga.