USA luure ning ka Ukraina sõjaväeluure on viimastel päevadel hoiatanud, et on tõsine oht, et Venemaa võib Ukrainasse tungida. Mihkelsoni sõnul on Ukraina luure öelnud lausa, et Venemaal on jaanuari lõpus või veebruaris plaan massiivse sõjalise löögiga erinevatest suundadest rünnata Ukrainat nii, et riigi idaosa ehk Dnepri jõest vasakule jääv territoorium oma kontrolli alla võtta.

Mihkelsoni sõnul on Ukraina olnud Venemaa kinnisidee pikka aega.

"Venemaa - paraku mitte ainult praeguse juhtkonna - kinnisidee on see, et Venemaa peab olema suur ja lai ja ulatuma Karpaatidest Kamtšatkani. Juba 1991. aastal, kui Ukraina teatas oma iseseisvumisest 24. augustil, toonane Venemaa juhtkond, kes oli küllaltki demokraatiameelne, ähvardas Ukrainat sõjaga.
See on nagu kinnisidee, mis on istunud pikemat aega Venemaa juhtkonna peas. Ju siis kalkuleerib Vladimir Putin praegu seda, et see on võib-olla viimane hetk mõjutada, kui vaja ka sõjaliselt, et Ukraina ei libiseks NATO ega Euroopa Liidu suunas," selgitas ta.

Mihkelson tõdes, et Venemaa ja lääne vahel pinged praegu üha kasvavad. Ta märkis, et kui ka sõjalise rünnaku otsus jääb Venemaa poolt tulemata, võib Moskva pingeid kruvida eesmäriga mängida lääne närvidel,

Mihkelson ütles, et Venemaad ei tohi kunagi alahinnata. Ta lisas, et Venemaa on olnud sõdades alates Afganistani ründamisest 1979. aastal, samuti on viimastel aastatel konfliktid Gruusias, Ukrainas. "Venemaa on väga agressiivses meeleolus praegu. Kõige ohtlikum on võib-olla see, et Venemaa valmisolek diplomaatilisel tasandil mingit ühisosa leida näib praegu puuduvat," rääkis Mihkelson.

Poliitik märkis samas, et konflikti laienemise korral on Ukraina sõjavägi praegu kindlasti palju tugevam kui selle alguses. "Ukrainas on 400 000 sõjakogemusega inimest, kes viimase kaheksa aasta jooksul rindelt läbi käinud. Nad on käinud läbi tulest ja veest ja vasktorudest. Nad teavad, mille eest nad seisavad ja kes on vastane. Ma ei näe, et nad loobuksid võitlemast oma kodumaa eest," ütles Mihkelson.