"UV faktor": kuidas päästa planeeti?

Foto: ERR

ETV saade "UV faktor" arutles sel nädalal rohepöörde ja kliimaprobleemide üle.

Keskkonnaaktivist, maailmakoristuspäeva eestvedaja, Tallinna rohelise pealinna projekti juhtinud ja rohetiigri nõukogusse kuuluv Mart Normet ütles saates, et keskkond puudutab kõiki inimesi otseselt ning tema hinnangul Eesti inimesed saavad sellest ka aru.

Normet ütles, et planeedi päästmisele aitab kaasa kas või see, kui iga inimene keskkonnaprobleemide peale juba mõtleb. Tema sõnul aitavad kaasa igapäevased väikesed sammud, kas või kilekottide kasutamise vähendamine.

Normet märkis, et kõik muutused algavad eraisikust pihta - nemad valivad otsuseid tegevad poliitikud, samuti hääletavad rahakotiga ettevõtete üle.

Moedisainer ja ettevõtja Reet Aus ütles saates, et tema hinnangul ei ole Eesti rahvas väga rohepöörde usku, kuna on keeruline aru saada, mida see üldse tähendab. "Ma arvan, et kui sa küsid viie inimese käest, mida tähendab jätkusuutlikkus, siis sa saad neli erinevat vastust," sõnas ta.

Ausi hinnangul on kliima- ja keskkonnateemadel juba lõputult arutletud ning ammu tuleks tegutseda. "Meil on teadmised, oskused, aga kogu aeg ootame, et tuleks regulatsioonid, et keegi võtaks vastutuse."

Aus märkis, et kui Eesti poliitikud tahaks rohkem kliimaprobleemidega tegeleda, siis oleks nad juba otsuseid teinud. "Ma arvan, et need on sellised teemad, mis on poliitikutele ebapopulaarsed. Ühel hetkel võiks mingite regulatsioonidega kiiremini liikuda. Tuleb inimestele ära selgitada, miks me midagi teeme."

Glasgow's toimunud kliimatippkohtumisel oli riikide ülesanne leida viisid, kuidas piirata maailma temperatuuri tõusu nii, et see jääks 1,5-2 kraadi vahele Celsiuse järgi. Euroopa Komisjoni roheleppe kõneisik Vivian Loonela selgitas, et töö käib selle nimel, et lükata edasi maailma temperatuuri 1,5-kraadist tõusu.

Loonela ütles, et Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid on juba kaks aastat tagasi kokku leppinud, et tehakse strateegilised otsused igas eluvaldkonnas, kuidas jõuda kliimaneutraalsuseni.

Loonela vastas kriitikale, et poliitikud on küll deklareerinud kliimamuutustega võitlemist, kuid otsuseid näha pole. "Euroopa Liit loob seadusandlust, mis paneb paika, mis on reeglid, kuidas suurendame energiaefektiivsust - mida peab selleks tegema -, kuidas me puhastame laeva- ja lennukikütust, millised on need normid, mida peab siis täitma, kuidas me reformime oma pangandussüsteemi, et seal vältida rohepesu, et oleks kindlad reeglid, mida tuleb teha, kuidas vähendame plasti. Seadusandlused - sellest konkreetsemalt on raske minna," kirjeldas ta.

Keskkonnaminister Erki Savisaar märkis, et hüsteeriaks seoses kliimamuutustega ei ole põhjust. Tema sõnul tuleb küsimusele läheneda kaalutletult ja liikuda kliimaneutraalsuse suunas. Ta lisas, et see, kas temperatuuritõus peatub 1,5 või kahe kraadi peal ei olegi niivõrd tähtis, vaid pigem on probleem selles, et kui täna saastamist tagasi ei tõmba, siis jätkub temperatuuritõus piiramatult.

Saatejuht uuris ministrilt, et kui Eesti on süsinikuheitme statistikas võrreldes teistega tubli ning võiks olla maailmas rohepöördes esirinnas, siis miks me seda ei ikkagi ei ole.

"Huvitav, et me ei taha neid tuulikuid ei oma maale ega merre, mis võiks viia elektrihinna alla, et põlevkivijaamu ei peaks käivitama. Samas rohepööre on ainulaadne võimalus, millega maailmas mängitakse jõudude tasakaal ümber ja Eestil on siin võimalus saavutada oluliselt parem positsioon," rääkis Savisaar, kelle sõnul tuleks tuuleparkide vaidlused Eestis ära vaielda.

"Need on sisulised vaidlused, mis tuleb ära vaielda, et kust me siis tulevikus oma energia saame. Me peame jõudma 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni. See, et pannakse üks tehas kinni, on äärmiselt lihtne. Aga mis saab edasi? Kust me selle energia siis võtame?" kommenteeris ta.

Savisaare sõnul on üks arutlusel olev lahendus, mis võiks muuta eestlaste arvamust rohepöördest, kohaliku kasu instrument.

"Et kuidas lisaks sellele üldisele hüvele, mida saab rahvas ja riik, ka inimesed, kes seal lähemal elavad, saaksid midagi enamat. Ja kuidas inimesed saaksid ka investeerida nendesse ja teenida sealt poolt endale lisatulu, millega võib-olla maksta tuulevaiksetel päevadel kõrgema elektrihinna eest," selgitas ta.

Energeetikaekspert ja ettevõtja Raivo Vare rääkis, et osalt peaks lähenema kliimamuutuste probleemile strateegiliselt, mis tähendab, et peaks olema ülemaailmne koostöö. "Täna veel ei ole paraku nii. Ükskõik, mis see poliitiline retoorika sinna kõrvale ka ei ole," lisas ta.

Teine pool asjast on tema sõnul see, et igaüks peab siis midagi kliimamuutuste leevendamiseks ette võtma ja päästma mitte ainult oma piirkonda, vaid ka tervet maailma.

"Ja seda veel olukorras, kus majandus päris 100 protsenti seda ei toeta. Esiteks, energiasisendid, mis on löögi all praegu, on omaette teema. Aga teine pool asjast on veel - mõned uuringud on näidanud, et meie piirkonnas näiteks hoopiski ei lähe asi halvemaks, võrreldes teistes piirkondades Euroopas läheb asi väga palju halvemaks. Nii et mine võta kinni. Kui me oleksime väga enesekesksed, siis me võtaksime sellest pigem välja võidu, aga me tahame ikkagi päästa kõiki korraga ja sellisel juhul me nii käituda ei saa," lisas Vare.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: