2015. aastal ületas Soome riigipiiri rohkem kui 32 000 varjupaigataotlejat. Osa neist saabus Soome Venemaalt põhjapoolsete piiripunktide kaudu, kui Vene piirivalve lakkas ajutiselt kontrollimast reisimise eeldusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nüüd on Valgevene tegevus Euroopa Liidu välispiiril pannud Soome poliitikud rääkima idapiiri kindlustamisest. Üks häälekamatest sel teemal kõnelejatest on endine siseminister, opositsioonis oleva paremtsentristliku Koonderakonna parlamendifraktsiooni liige Kai Mykkänen.

"Ma ei arva, et seda (piiriaeda) oleks vaja kogu meie 1300 kilomeetri
pikkusele idapiirile, kus on palju põlislaant ja tundruid. Aga teede lähistel olevatel kergelt läbitava maastikuga aladel võiks aed olla, juhuks kui keegi sinna inimmasse suunab," ütles ta.

Mykkäneniga sama meelt on idapiiri olusid hästi tundev Kagu-Soome piirivalvepiirkonna asejuht Jukka Lukkari, kes küll rõhutab, et tegemist saab olla ainult poliitilise otsusega.

"Vaevalt keegi läbi sellise tihniku hakkab tulema. Kui aed ehitada, siis pigem piiripunktide lähedusse," kommenteeris ta.

Lisaks piirirajatiste rajamisele on Soome opositsioonierakonnad teinud valitsusele ettepaneku töötada välja seadus, mis võimaldaks kriisiolukorras ajutiselt peatada varjupaigataotluste vastuvõtmise.

"See, kuidas Valgevene peaaegu vägisi inimesi üle Euroopa Liidu piiri tõukab, on varjupaiga taotlemise protsessi karikatuur. See on inimeste kasutamine relvadena. Vastavas olukorras peaks olema võimalus varjupaigataotluste vastuvõtt katkestada," selgitas Mykkänen.

Lõviosa 2015. aastal Soome saabunud 32 000 varjupaigataotlejast oli pärit Iraagist ja Afganistanist. Vaid kolmandikul saabunutest oli Soome migratsiooniameti hinnangul õigus rahvusvahelisele kaitsele.