Ettevaatust, uksed sulguvad!

Tõkkeid paigaldasid reservväelased, kes kutsuti õppustele sõna otseses mõttes päevapealt. Reservkapral Aron Max Tõniste jutustab: "Päev enne kutse saamist sain teate ja mõtlesin: mis siis ikka, tuleb hakata vaikselt asju kokku panema. Aga vaevalt jõudsin järgmisel päeval tööle minna, kui saingi SMS-i. Pakkisin asjad ja sõitsin esimese rongiga Tapale. Õnneks suhtus tööandja asjasse mõistvalt: kui vaja, siis vaja. Riiki tuleb ju kaitsta!"

Olukord meie lõunanaabrite juures on terav ning aega hoovõtuks ei ole. Poola võimud teatasid juba suvel illegaalsete migrantide voo suurenemisest Valgevene poolelt. Nädal tagasi üritas mitme tuhande pealine illegaalide mass juba Poola piiri rünnata, kasutades selleks kive ja taraane. Europarlamendi liige ja endine kaitseväe juhataja Riho Terras selgitas ülesande kiireloomulisust nii: "Kõik on aru saanud, et piirid ei ole pühad ja nende kaitse tuleb tõsta uuele tasandile, sealhulgas Eestis. Ka meie piiridel ei ole mingisugust märgatavat taristut. Minu arvates peab sellesse kiiresti investeerima. Vajadusel tuleb võtta kaitseotstarbelist laenu ja rajada meie piirivööndisse kiiresti see taristu. Selles pole vähimatki kahtlust."

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher oli Narvas kohapeal, kui reservväelased rullisid lahti raskeid lõiketraadi rulle: "Olen väga rahul, et me seda teeme, sest ma ei usu pabereid, vaid päris elu. Päris elu on siin ja see on hädavajalik."

Piiriäärsed elanikud "külalisi" ei karda

On loomulik, et kindralid peavad kindlustuste rajamist vajalikuks. "Insight" otsustas välja selgitada, mida arvavad migrantidest inimesed, kes elavad Vene piirist kiviviske kaugusel. "Insighti" küsitlus Setomaal näitas, et ühtset arvamust piiritõketest ei ole, kuid üksmeelselt arvati, et migrante see piirkond ei huvita.

"Mida neil siin teha? Mina olen pensionär ja mul pole siin midagi teha," teatab Põlvas elav Karl. Teine selle linna elanik vastab: "Nad võivad üle piiri tulla, miks mitte, aga ega nad siia jää! Nad tahavad rikkamatesse riikidesse minna." Siiski on naine veendunud, et iga riik peab endale piiritõkked panema. Värska elanik Enn seevastu usub, et maksumaksjate raha oleks võinud kokku hoida: "Ehk saaks piiri elektrooniliselt jälgida? See oleks ilmselt odavam kui tara ehitamine!"

Endine Põlva maavanem, praegune vallavolikogu liige Igor Taro on veendunud, et Eesti on praegu rajamas sellist taristut, mida ei saa esimese langetatud puuga ümber lükata. "Kunagi püstitati Ungaris ajutine tõke, mida sobis hästi telerist näidata, aga kui seda oleks rünnanud mitme tuhande pealine hord, poleks see tõke kaua vastu pidanud. Usun, et suurt hirmu kohalikel veel pole. Olukord piiriga, õigemini füüsilise piiri puudumisega ei ole uus teema. See teema kerkis meil juba 2015. aastal väga valusalt üles."

Kõik on "aukliku" piiriga harjunud

Igor vihjab julgeolekuohvitser Eston Kohveri röövimisele. 2015. aastal tegeles ta Eesti piirialal salakaubavedajatega, ent Vene versiooni kohaselt olevat ta kinnivõtmise hetkel asunud Pihkva oblasti territooriumil ja teinud seal õõnestustööd. "Siis ütlesid paljud, et me ju rääkisime! Me ju ütlesime, et meil pole siin mingit normaalset piiri ja see tuleb välja ehitada!" meenutab Taro.

2015. ja 2016. aastal oli teisigi põhjuseid mõelda normaalse piiritara rajamisele. Paljud migrandid üritasid jõuda Venemaa kaudu Norrasse ja Soome. Kuid see küsimus ei muutunud teravaks, sest piiri ei ületanud kunagi tuhandepealised massid. Eesti kagupiir kujutab endast tõesti läbi metsa kulgevat riba, kuid seda pole kaugeltki igal pool võimalik ületada. Metsas on väga palju soiseid piirkondi, mida pole võimalik läbida ei jalgsi ega autoga.

"Tullakse piki vanu teid, mida kasutati siis, kui piiri veel polnud," jutustab Taro. "Esimese vabariigi ajal olid Seto külade vahel teed. Ka nõukogude ajal ei olnud seal piiri. Pärast riigipiiri tekkimist pandi teedele mingid tõkked, aga teed jäid siiski läbitavaks." Piiri on püüdnud ületada kümne- ja 15-liikmelised Kagu-Aasia elanike rühmad, kuid need on peatatud piirist mõne kilomeetri kaugusel, sest kohalikud on teatanud neist piirivalvele.

Mida muudavad lõiketraat ja tara?

Uus tara muudab salakaubavedajate äri kahtlemata keerulisemaks: üks asi on mängida omal riisikol patrulliga peitust, sootuks teine asi sigaretikotiga okastraatide alt läbi roomata. Samas väheneb oht sattuda Lefortovo vanglasse, nagu juhtus Eston Kohveriga. Tema pidi seal istuma terve aasta, enne kui ta vahetati välja Aleksei Dresseni vastu, keda süüdistati samuti spionaažis, ent Eestis. Ja siiski pole ajutisi tõkkeid ja piiritara vaja kaitseks spioonide, vaid suurte inimmasside vastu. Sellise ohuga on piirivalvurid silmitsi esmakordselt. "Aga sellisel moel, et siia piirile niimoodi kohale tulla, tuua siia kõik meie tugiteenistused ja side, uurida, mida teevad Vene piirivalvurid - seda me teeme esmakordselt," räägib PPA ülem Elmar Vaher.

Selles kontekstis on põhiküsimus, milleks need tõkked? Kas on mingi tõenäosus, et meie piirile ilmuvad migrandid, ja kust need inimesed võiksid tulla? On räägitud Pihkva lennujaama võimalikust kasutamisest migrantide siiatoimetamiseks, kuid ajakirjaniku vestluskaaslaste arvates ei tasu seda versiooni tõsiselt arutada.

Europarlamendi saadik Riho Terras selgitab: "Selle lennujaama roll on minimaalne. On palju tõenäolisem, et inimesed, keda Valgevenes on praegu ligi 30 000, topitakse bussidesse ja veetakse kuhugi mujale, kust nad jõuavad siia. Oleme juba näinud, et see on võimalik." Ka Kaitseliidu ülema Riho Ühtegi arvates võivad siia jõuda mitte Venemaalt, vaid Valgevenest saabuvad migrandid, kes tulevad läbi Läti.

PPA peadirektori arvates ei ole Eestis lähiajal oodata selliseid sündmusi nagu Leedus ja Poolas. Aga kui otsest ohtu ei ole, milleks siis reservväelased sellise kiiruga tööle panna? Asi on selles, et lisaks võimalusele sulgeda piiririkkujatele aegsasti kõik läbipääsud täidavad need õppused ka oma põhiülesannet - lihvivad valmisolekut.

Ka tara ehitamine on õppus

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem selgitab, et tõkete paigaldamine on eelkõige õppus. Kahtlemata on see töö piiri kaitsmiseks vajalik, kuid kaitseväele on need õppused, kus sõjaväelased harjutavad koostööd politsei- ja piirivalveametiga. "Tõsise ohu tekkimisel muudab see tehtud töö meid tugevamaks. Reservväelased tulevad kohale kutse saamise päeval ja järgmisel päeval on üksus juba valmis tegutsema. Meil on ka Kaitseliidu liikmeid, ja kui meid veidi varem hoiatada, saame tegutseda veel kiiremini," räägib Herem.

Kaitseliidu juht Riho Ühtegi kinnitab vabatahtlike tähtsust: "Kaitseliitu on lihtne kaasata, meil on PPA-ga koostööleping. Mingite lihtsamate ülesannete täitmiseks, näiteks inimeste otsimiseks või piiril tööde tegemiseks pole vaja isegi vabariigi valitsuse korraldust."

"Kuulun ka ise Kaitseliitu," räägib Taro. "Kui tekib mingi pingeline olukord, tulevad kõik loomulikult välja ja aitavad." Ka Põlva elanik Tõnu, kellega "Insight" supermarketi uksel jutule saab, kinnitab oma valmisolekut ootamatusteks: "Olen juba vana, peaaegu 80-aastane, aga kui meil peaks midagi sellist juhtuma, siis võtan relva kätte. Riigiga ma eriti rahul ei ole, aga olen valmis seda kaitsma!"