Iraagi Kurdistanis asuv Sulaimania on ilus, päikeseline ja silmanähtavalt rikas linn. Seal ei ole sõda, ka ISIS-e suutsid kurdid oma aladelt eemal hoida. "Välisilm" uuris, miks aga sellisest paigast lahkutakse ja veel selliste kannatuste hinnaga, nagu on näha Poola-Valgevene piiril.

Sulaimania ülikooli inglise kirjanduse ja keele õppejõu Pshtiwan Faraj Mohammedi sõnul on see olnud üks suur manipulatsioon, mille osaliseks on olnud reisi- ja lennukompaniid ning Valgevene riik.

"Ma arvan, et enamik neist on olnud manipuleeritud. Neile öeldi, et kui te tulete, annate lihtsalt 3000 dollarit, võite te minna Euroopa piirile. Läbi ajaloo on kurdid armastanud Euroopasse minna, sest nad on kõvad töötegijad, neile meeldib sealne elukorraldus, seaduse võim, demokraatia, et inimesed võivad igale poole reisida. Nad otsivad paremat elu," rääkis Mohammed.

Suur hulk lahkus sealt ISIS-e tõttu ka aastal 2015 Saksamaale. ISIS-e ikoonilisemaid tugipunkte oli Mosul, mis asub Kurdistani piiri lähedal. Mohammedi sõnul on ISIS Mosulist küll välja aetud, kuid endiselt seal kohal.

"Isegi praegu, iga nädal kuuleme uudistest, et ISIS on tapnud pešmerga võitleja. Kuid nad ei hoia praegu enda käes ühtegi territooriumi, aga nad on endiselt seal. ISIS on praegu üks peamisi ohte riigi suveräänsusele, ISIS on reaalselt olemas, neil on toetajad," ütles õppejõud.

Kurdistan on enam kui 100 aastat unistanud iseseisvusest, aga kui kõik sealt põgenevad, siis jääb see maa vaenlastele.

"Paljud inimesed Kurdistanis on mures, et tegemist on ajude äravooluga. Kui kõik haritud noored inimesed, kui kogu meesjõud, tööjõud lahkub maalt, siis kuidas me saame ennast kaitsta. Sajad tuhanded inimesed on aegade jooksul seda maad kaitstes oma elu andnud," kommenteeris Mohammed.

Võib-olla oleks olukord teine, kui Iraagi Kurdistan oleks iseseisev.

2017. aastal korraldasid kurdid iseseisvusreferendumi ja ütlesid "jah". Kuid iseseisvumisele olid vastu mitte ainult Bagdad, vaid ka lääneriigid ja ÜRO.

"Juriidiliselt oli see vaid konsensuslik dokument, millega küsiti Kurdistani inimestelt, kas nad tahavad iseseisvust või mitte. Kui küsida kurdidelt ükskõik, kus kohas maailmas – ja meid on umbes 50 miljonit –, siis tahavad kõik iseseisvust samamoodi nagu paljud teised vähemused maailmas, kuid seda ei toetatud rahvusvaheliselt, see ei õnnestunud," rääkis Mohammed.

Kuid ka lihtsalt autonoomiana elab Kurdistan maailma suurimate naftavarude otsas.

"Probleem ei ole maavarades, vaid ressursside halvas majandamises. Ja meil on tohutult suur avalik sektor – Iraagis on umbes 6,8 miljonit avaliku sektori töötajat ja iga kuu tuleb neile kõigile maksta. See ei ole jätkusuutlik. See on põhjus, miks paljud inimesed maalt lahkuvad, sest noortel ei ole tööd ja vanad ei ole veel pensionile jäänud, kuna ei taha kaotada raha," selgitas Mohammed.

Halb valitsemine, korruptsioon, kogu rikkuse jagunemine vaid kahe Kurdistani partei ehk klanni vahel, kes omavahel läbi ei saa, pass, kuhu on võimatu saada lääneriikide viisat, elu piirkonnas, mis on ümbritsetud vaid vaenlastest – need on märksõnad, mis jäävad kõlama inimeste jutust, kes põhjendavad maalt lahkumist. On ka põlvkondadevaheline konflikt – noored tahaks elada vabameelsemat elu, samas eksisteerib ka ihalus kõvema käe järele. Nagu Saddam Husseini aegadel.

"Mitte ainult Kurdistanis, vaid Iraagis tervikuna eksisteerib omamoodi nostalgia. Inimesed ütlevad, et nad tahaks ühte tugevat liidrit selle asemel, et meil on nii palju erinevaid poliitilisi parteisid. Võim on jagatud nii paljude väikeste osaliste vahel, valitsusel võtab nii palju aega, et kokkulepeteni jõuda," märkis Mohammed.

Poola piiri juhtumist on saanud suuremat sorti skandaal, kuid tegelikult on kurdid olnud liikvel kogu aeg.

"Siinsed inimesed tahavad lahkuda, on neil töökoht või mitte. Ma arvan, et nad on mõjutatud juttudest, et on olemas veel parem elu, hariduse võimalus ja mõned inimesed on siin ka tõeliselt hädas. Tänapäeva tehnoloogilises maailmas, kus on nutitelefonid ja globaliseerumine, vaatavad noored inimesed nutitelefonist, et Euroopas ja Ameerikas on parem elu ja nad mõtlevad, et see maa pole nende jaoks," rääkis Mohammed.