Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko ütles esmaspäeval riiklikule uudisteagentuurile Belta antud intervjuus, et ei soovi mingil juhul otsest kokkupõrget Poolaga, sest annab endale aru, et see oleks katastroof.

Avaldusele, mis annab vähemalt lootust, et pinged Poola piiril nüüd raugema hakkavad, eelnes aga nädal kõige kirevamaid sündmusi.

Möödunud teisipäeval üritasid migrandid järjekordselt vägivaldselt üle piiri tungida. Nad loopisid Poola piirivalvureid kivide, pudelite ja kaigastega ning üritasid lõhkuda piiritara, sellele jämedamaid puunotte heites. Sündmused hargnesid ajutiselt suletud Bruzgi-Kuznica piiripunkti lähedal. Poola piirivalve vastas veekahurite ja šokigranaatidega ning pisargaasiga. Piirivalve teatel kasutasid šokigranaate ka migrandid, kes said neid ilmselt Valgevene sõjaväelt. Üks Poola piirivalvur sai pähe haavata.

Üle piiri üritati samal päeval tungida mitmes teiseski kohas. Ka mujalgi muutusid ületungijad vägivaldseks ning piirivalvureid loobiti kivide ja muu kättejuhtuvaga.

Edaspidi on piiril rahulikumaks jäänud, ehkki katsed üle piiri tungida ei lakanud täielikult ühelgi möödunud nädala päeval, kuni pühapäeval üritas jälle 150-pealine hulk üle piiri tulla.

"Vormiriietuses Valgevene sõjaväelased abistavad igal katsel piiri ületada. Kui esimesed kivid hakkasid üle piiri lendama, püüdsid nad meie ohvitsere laseritega pimestada, et poleks võimalik kindlaks teha, kust kivid lendasid. Ei lennanud ainult kivid, vaid ka puunotid ja muud objektid. Eile teatasid meie töötajad, et osa Valgevene piirivalvureid loopis neid objekte ise," rääkis Poola piirivalve pressiesindaja Anna Michalska.

Suurema rahunemise on küllap põhjustanud Valgevene sõjaväe käik, kes korjas kõik migrandid piirilt kokku ja paigutas nad suurde laohoonesse piiri lähedal.

Valgevene põhjendab ümberkorraldusi humanitaarkaalutlustega - on ju vaja inimesed külma käest ära saada. Tõsi aga on, et kord juba laohoonesse paigutatud seltskonnal ei lasta enam sugugi vabalt piirini tagasi jalutada.

Korraldatud on ka üks ametlik tagasilend Iraaki ning lähiajal on oodata veel ühte. Väidetavalt on kõik tagasilendajad vabatahtlikud.

"Just eile õhtul saadeti hulk neid tagasi. Osa tagasisaadetuist oli teada andnud, et neid saab tagasi saata ainult jõuga, Valgevene piirivalve abil. Valgevene piirivalvurid korraldasid haarangu kahes Minski hotellis ja viisid leitud kurdid Minski lennujaama ja toimetasid kahjuks tagasi kodumaale. Tagasisaadetud aga otsustasid juba eile õhtul, et üritavad suvel uuesti Euroopasse pääseda," ütles kurdi inimõigusaktivist Ragaz Kamal.

Ent on ka tulutuist piiriületuskatseist siiralt tüdinuid, kes tõesti vabatahtlikult Iraaki naasid. Valgevene suureks meelehärmiks kurdavad nad seal avalikult, et neid meelitati Valgevenesse petlike lubadustega, mis jäid kõik täitmata ning mille tõttu elavad nad nüüd oma kodumaal veel halvemini kui enne lendu tõotatud Euroopa paradiisi.

Valgevene mõningasel tagasitõmbumisel on kaks selgelt nähtavat põhjust. Esiteks on näha, et Poola tõesti suudab oma piiri kaitsta ning agressiivne ülekippumine ei anna soovitud eesmärki. Teine põhjus on poliitilist laadi. Nimelt helistas möödunud kolmapäeval Aleksandr Lukašenkole viimaseid päevi Saksamaa liidukantsleritoolil kohusetäitjana veetev Angela Merkel. Jutuajamise sisu pole küll täpselt teada ning mitmel pool Euroopas, sealhulgas Eestis, on kõneluse fakt iseenesest leidnud ka karmi kriitikat.

Kriitikud leiavad, et kõnega andis Merkel Lukašenkole võimaluse tunda ennast legitiimse riigipeana ning et see on samm Valgevene eesmärgi poole suruda Euroopa Liit läbirääkimistelaua taha. Samas jääb faktiks, et Lukašenko pärast kõnet tagasi tõmbus.

Et Saksamaa tegelikult ei kavatse Valgevene ja ka Venemaa survele järele anda, näitab seegi, et enam-vähem samal ajal Merkeli-Lukašenko kõnega otsustas Saksamaa föderaalagentuur ajutiselt katkestada gaasijuhtme Nord Sream 2 käikuandmise.

Oma osa võib piiriolukorra rahunemisel küll olla ka Ühendkuningriigi Poolasse saadetud 150 inseneriväelasel, mis näitab, et NATO liitlased Poolat hätta ei jäta.

"Olukord Valgevene piiril Poolaga, kuid ka Leedu ja Lätiga, teeb sügavat muret. Lukašenko režiim kasutab haavatavaid inimesi vahendina, et avaldada survet teistele riikidele. See on küüniline ja ebahumaanne. NATO püsib täies solidaarsuses kõigi asjasse puutuvate liitlastega. Me jääme valvsaks ja oleme valmis oma liitlasi edaspidigi aitama," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Nagu leiab võrguajaleht EUObserver, on veel vara rääkida pingelõdvendusest Valgevene-Poola piiril, aga esimesed, kõige arglikumad sammud selles suunas on tehtud.