Mitu kuud kestnud läbirääkimiste järel suutis esindajatekoda lõpuks Bideni sotsiaalplaani vastu võtta. Vaatamata sellele ei ole ikka veel päris selge, mis plaani tegelikult alles jääb, kuid peamised märksõnad on investeeringud kliimaprogrammidesse, odavam ja kättesaadavam tervisekindlustus, vanemate või ülalpidajate maksusoodustused, universaalne ja taskukohasem lastehoid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Plaaniga soovitakse suurendada tööturul osalemist. See on võrreldes paljude teiste riikidega eelkõige madal naiste seas, kes on väikese sissetulekuga leibkondades. Osaliselt seetõttu, et töötada on kallis, sest lastehoid on väga kallis," ütles majandusteadlane Mark Zandi.

Administratsioon loodab, et investeeringutega varajasse haridusse antakse lastele võrdne võimalus eduks, millest riik lõikab majanduslikku kasu tulevikus. Majandusteadlase John Cochrane'i sõnul on sellel lähenemisel mitu probleemi. Esiteks on hägune, kui palju mõjutab laste varajane haridus nende eluteed täiskasvanuna. Teiseks mattuvad riiklikud programmid tihti regulatsioonide alla, mis takistavad abi jõudmist õigete inimesteni. Kolmandaks ei ole sotsiaalplaani investeeringud igavesed.

"Kui selle raha eest suudaksime parandada kliimat, lõpetada vaesuse, anda võimalusi kõikidele USA lastele jne, siis ma oleksin selle poolt. Andke kas või poole rohkem raha. Küsimus on, kas need programmid on selleks loodud. Ja mulle tundub, et tegu on samade heidutavate abinõudega ja programmide probleemidega, mis on varem viinud raha tuulde loopimiseni ja väiksema kasvuni," kommenteeris Cochrane.

Senat teeb tõenäoliselt enne hääletust sotsiaalplaani mitu muudatust, loobudes näiteks tasustatud lapsehoolduspuhkusest. Kärped on tingitud kahe mõõduka demokraadi Kyrsten Sinema ja Joe Manchini vastuseisust, kelle hääli on hädasti vaja. Manchin pelgab, et rahasüstid sotsiaal- ja kliimaprogrammidesse kiirendavad veelgi inflatsiooni. Oktoobris oli tarbijahinnatõus üle kuue protsendi.

"See tõukab tagant tarbimist ajal, kui nõudlus on juba liiga suur. Plaani vastuvõtmine tähendab ka maksutõuse, aga need ei ole piisavalt suured, et summutada rahasüstidest tingitud nõudluse mõju," ütles majandusteadlane Michael Strain.

USA endise rahandusministri Larry Summersi hinnangul ei ole sotsiaalplaanil olulist mõju inflatsioonile.

"Sellega kulutatakse kümne aasta jooksul vähem raha kui kulutasime eelmisel aastal. Need rahasüstid tulevad koos maksutõusuga ja plaanis on meetmeid, mis hoopis suurendavad pakkumist," rääkis Summers.

Näiteks võivad kliimamuutusega seotud programmid tõugata tagant elektriautode, tuuleturbiinide ja päikesepaneelide tootmist.