"Igasugune Venemaa eskaleeriv tegevus on tõsine mureallikas USA-le, nii nagu ka Lätile, ning igasugune uus agressioon tekitaks tõsised tagajärjed," ütles Blinken ühisel pressikonverentsil oma Läti kolleegi Edgars Rinkevicsiga.

NATO-le teeb muret Vene vägede koondamine Ukraina põhjapiirile. Ukraina sõnul on Venemaa hoidnud pärast suuri sõjaväeõppusi piiril umbes 90 000 sõdurit.

Ukraina president Vladimir Zelenski ütles eelmisel nädalal, et luureteenistusel on andmeid Venemaa plaanist Ukrainas riigipööre korraldada. Venemaa eitas seda ning lükkas tagasi ka väited, et kavandab sissetungi.

"Meile teeb tõsist muret liikumine Ukraina piiril. Me teame, et Venemaa kombineerib sageli neid samme sisemiste püüetega riiki destabiliseerida. See on osa stsenaariumist ja me jälgime seda väga tähelepanelikult," ütles Blinken.

USA on jaganud Euroopa liitlastega luureandmeid võimalikust sissetungist Ukrainasse. Euroopa diplomaadid tõdevad Vene vägede liikumist, kuid mitme riigi arvates ei tähenda see sissetungiohtu.

Saksa välisministri Heiko Maasi sõnul saadavad NATO ministrid ühiselt Vene valitsusele üheselt mõistetava sõnumi: NATO toetus Ukrainale on vankumatu ning tema iseseisvus, territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus ei ole läbirääkimiste koht.

"Igasugune agressioon läheks Venemaale kalliks maksma. Praegu on eriti tähtsad ausad ja kestlikud deeskaleerimissammud, mida saab astuda üksnes kõnelustega. Ma ei väsi rõhutamast, et uks sellistele kõnelustele on Venemaale endiselt avatud," ütles Maas. 

Ka Briti välisminister Liz Truss ütles, et NATO välisministrid avaldavad Ukrainale toetust.

"Oleme näinud seda Kremli stsenaariumi varemgi, kui Venemaa väitis valelikult, et Krimmi ebaseaduslik annekteerimine oli vastus NATO agressioonile," ütles Truss.  

"NATO lähtub kaitse, mitte provokatsiooni põhimõttest," lisas Truss.