"Eesti toetab algatusi, mis on suunatud instrumentaliseeritud rändesurve alla sattunud riikide abistamiseks ning mis päriselt ka aitavad riikidel hübriidründe olukorras paremini toime tulla," ütles Jaani neljapäeval ERR-ile. "On positiivne, et Euroopa Liit mõistab rände instrumentaliseerimise hukka ja pakub surve olukorras abi," lisas ta.

Kui liikmesriigid Euroopa Komisjon ettepaneku heaks kiidavad, saavad Valgevenega piirnevad riigid sealt lähtuva hübriidrünnaku tõrjumiseks laiemad õigused migrantide kinnipidamiseks, pikema aja nende taotluste menetlemiseks ja suuremad võimalused nende tagasisaatmiseks.

Jaani märkis, et kuna Eesti ei ole praegu Valgevene tegevusest tingitud migratsioonisurve all, siis ei ole olnud meil ka põhjust EL-i tavapärastest reeglitest erinevate meetmete kehtestamist ja abi paluda.

"Kuna algatus loob ajutised meetmed üksnes ja ainult Läti, Leedu ja Poola abistamiseks Valgevenest lähtuva hübriidründega toimetulekul, siis on oluline eeskätt just see, mida Läti, Leedu ja Poola ise algatusest ja selle kasust arvavad," rõhutas siseminister.

Komisjoni pakutud ajutised meetmed kehtiksid kuni kuus kuud ja need on suunatud nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on Valgevenest EL-i sisenenud ebaseaduslikult, või nende suhtes, kes saabuvad piiripunktidesse. Ettepaneku kohaselt on Lätil, Leedul ja Poolal võimalus pikendada varjupaigataotluste registreerimise tähtaega praeguse 3–10 päeva asemel nelja nädalani. Samuti võivad nad kõiki varjupaigataotlusi, sealhulgas edasikaebusi menetleda kuni 16 nädala jooksul piiril, välja arvatud juhul, kui konkreetsete terviseprobleemidega taotlejatele ei ole võimalik pakkuda piisavat tuge. Samuti võivad need riigi kohaldada lihtsustatud ja kiiremaid riiklikke menetlusi selliste isikute tagasisaatmiseks, kelle rahvusvahelise kaitse taotlused on selles kontekstis tagasi lükatud.

Järgmisel nädalal toimuval siseministrite nõukogul arutatakse laiemalt Euroopa Liidu meetmeid sellistele hübriidrünnetele vastu astumiseks, ütles Jaani.

Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt võib liikmesriikide valitsusi esindav nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võtta vastu ajutisi meetmed, milleks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Kui nõukogu on otsuse olukorra kiireloomulisust silmas pidades heaks kiitnud, peaks see jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.