Majandus buumib: hea elu rekordid panevad taas küsima, millal mull lõhkeb
Kuigi koroonakriis kestab, tuleb igal nädalal mitmest valdkonnast teateid uutest rekorditest, mis ületavad isegi 2019. aasta kriisieelseid tulemusi. Eesti inimesed elavad praegu paremini kui eales varem, ent jälle tuleb küsida, nagu enne kriisi: millal mull lõhkeb?
Musta reedega algab jõuludeni kestev ostupidu. Kuigi kaupmehed sel aastal tohutuid kampaaniaid ei korraldanud, on kaubanduskeskuste ees keeruline parkimiskohta leida. Selle aasta jõuludest oodatakse rekordkäivet. Eestlane tahab ja saab tarbida.
"Ega me võib-olla väga ei uskunud seda, et pärast keskuste või kaubanduse või ühiskonna sulgemist ja uuesti lahti tegemist inimesed kohe ostma tormavad. See nii-öelda tarbimisnälg on inimestel ikka olemas. Palgad kasvavad, palgasurved on ju suured, nii raha, mida kulutada, inimestel justkui on. Sisetunne on niisugune hea, et jõulud tulevad head," hindab Ülemiste Keskuse juht Guido Pärnits.
"See, mida me praegu kõik koos siin tunnistame, on selline pretsedenditu palgakasv, mis on meid saatnud sinna ikkagi juba, ma arvan, kuus-seitse aastat. Just vaatasin, et keskmine palk ületas tuhat eurot 2014 ja 1500 eurot ületas ta korraks eelmisel aastal ja nüüd uuesti sellel aastal, nii et me oleme 50 protsenti palgatõusu näinud. Inflatsioon on sel ajal olnud ka, aga mitte nii kiire," ütleb Swedbank Eesti juht Olavi Lepp. "Ehk siis iga kuuga, iga aastaga jääb Eesti inimesele keskmisena järjest rohkem raha taskusse pärast oma igapäevakulude tegemist."
Need ei ole ainult palgad, mis on kasvamas. Pea kõik on Eesti majanduses tõusus.
"Kui vaadata kõiki neid näitajaid - kaubanduse kasvu, ehitust, tööstust - siis kõik nagu buumib, kui ehk jätta kõrvale paar haru ehk mõned osad majutussektorist ja osa transpordisektorist, siis kindlasti läheb väga hästi," hindab peaministri majandusnõunik Ardo Hansson.
Meie majandusedu ühe nüansina toob Hansson esile head naabruskonda.
"Meie peamistel kaubanduspartneritel ei läinud väga halvasti ja ma arvan, et kolmas tegur oli meil üks sektor, IT, mis kindlasti oli see suur võitja, mis juhtus olema meil ka väga oluline ja on suurel määral seda kasvu vedanud," ütleb Hansson.
Üheks näiteks buumivast majandusest on pilvelõhkujatena kõrgustesse sööstnud kinnisvarahinnad. Näiteks on arendatavas Volta kvartalis müügil 120-ruutmeetrine korter 750 000 euro eest. Ent see pole ainus omataoline Tallinnas, ega ka mitte kõige kallim pakutav.
"Kõik võtavad massiivselt raha juurde ja see raha jõuab ühtpidi, teistpidi või kuidagi kolmandat pidi ka Eesti majandusse. Hea näide on Pipedrive'i müük, kus võib-olla tekkis päevapealt 50 miljonäri Eestis juurde, aga seesama raha jõuab korteriturule, jõuab jaeturule, jõuab igale poole. See on nüüd ainult üks näide ja ma arvan, et seda raha hakkab jõudma rohkem, kuna Eesti start-up'id on tublid. Neid on palju, kindlasti mõned veel lendavad, ja kindla peale need Eesti inimesed toovad seda raha Eesti majandusse," ütleb ehitusettevõtja ja investor Jaanus Otsa.
"Raha on süsteemis praegu pigem üle, meil on süsteemis liiga palju hoiuseid võrreldes laenudega ja hoiused on tänases intressikeskkonnas kulu meie jaoks, sest tervikuna pigem meil on võimekust laenata rohkem, kui meil võib-olla on neid häid projekte olnud," tõdeb Swedbank Eesti juht Olavi Lepp.
Küsimus on, kas keskpangad on äkki trükkinud liialt palju raha ja kas see on nüüd viimaks liiga suures mahus majandusse jõudmas ja kaasa toomas kiiret hinnatõusu.
"Jah, siin kunagi räägiti ketšupipudeli efektist, et kui raputad ja alguses ei tule välja, siis pärast tuleb kõik korraga.Selle mõju võib tulla, aga ma arvan, et keskpangad ka väga jälgivad pidevalt, et kui selline oht peaks muutuma reaalsemaks, siis neil on ka võimalusi vastumeetmeid astuda," leiab Hansson.
Siiski, erinevate varade hinnad on viimastel aastatel jõudnud rekorditeni.
"Igas kohas, kus on väga suured kasvud, on suuri võitjaid, aga ühel hetkel võib-olla ka väga palju valusaid kaotajaid," nendib Olavi Lepp.
Vältimatult saab muidugi kõik kunagi pauguga otsa. Mitte kunagi ei ole jäänud püsima olukord, kus kõik oleks püsivalt teisiti. Lihtsalt keegi ei tea, millal ja kust see pauk tuleb.
"Neid ennustajaid, kes ütlevad, millises vormis järgmine kriis tuleb, on väga palju, ja ainult osal neist on õigus," tõdeb Olavi Lepp.
"Ühtepidi on kriis väikest viisi katastroof. Aga teistpidi on ta suurepärane võimalus ka kinnisvaraärimeestele. Kui me täna ütleme, et jah, kinnisvarahinnad on kõrged, mõned on võib-olla ootamatult kõrged, siis kui tuleb suuremat laadi kriis, siis, uskuge mind, väga-väga paljude kruntide hinnad kukuvad kordades. Täna ma ei tahaks ühtegi krunti osta, aga siis ma kindlasti tahaks. Olengi ostnud - siis, kui on kriis olnud. Siin ei ole ju vaja väga palju tark olla, nagu ütleb Warren Buffet: müü siis, kui taksojuhid ostavad ja osta siis, kui veri on tänavatel," ütleb Jaanus Otsa. "Ma olen ka väga palju vara müünud viimase pooleteise aasta jooksul, ma olengi müügi pooleli praegu."
Mis iganes tulevikus võiks juhtuda, siis vähemalt püsiva inflatsiooni ja kõrgemate intressimääradega saaks Eesti hakkama.
"Meil on need puhvrid olemas, jumal tänatud. Aastakümnete jooksul me tegelikult olime konservatiivsed, aga mõni teine riik, kus tegelikult seda mänguruumi on vähem, ja kui nüüd lisandub lisanduvad veel kõrgemad intressimäärad, siis see võib neid loomulikult vaevata, kui nad peavad siis raskeid otsuseid tegema hakkama," ütleb Hansson.
Toimetaja: Merilin Pärli