"Rahva teenrid": majanduses on praegu ühes toas pidu, teises matused
Eesti majandusolukord on praegu selline, kus mõnel läheb kõik väga hästi, mõnel aga väga halvasti, rääkisid ajakirjanikud Vikerraadio arvamussaates "Rahva teenrid". Nende hinnangul ei peaks praeguses olukorras toetama ettevõtteid ja inimesi, kel kõik hästi on, vaid valitsus peaks abi suunama raskustesse sattunuile.
Mirko Ojakivi märkis, et kuigi statistikaameti andmeil kasvas majandus kolmandas kvartalis 8,6 protsenti ning oodata on kasvu jätkumist, samuti keskmise palga kasvu, siis samal ajal on suurimat muret põhjustamas kõrged küttearved ning muud hinnatõusud.
Ojakivi loetles uudiste pealkirju käesolevast nädalast selle kohta, kuidas Elron tõstab piletite hindu, Tartus tõuseb kaugkütte hind esimest korda kümne aasta jooksul, Rakvere lihatööstus tõstab vastu jõule lihatoodete hindu, gaasi hind on sel aastal keskmiselt neljakordistunud ning Elektrilevi tõstab samuti hindu, sest elektrihind on kasvanud.
"Mida me teeme? Inimeste igapäevane toimetulek muutub üha keerulisemaks," lisas ta.
Heidit Kaio nõustus, et paljude toimetulek läheb halvemaks. "Ma arvan, et väga paljud inimesed on murelikud detsembris tulevate arvete pärast. /.../ Paistab, et energiaarved tulevad silmapaistvad," märkis ta.
Urmas Jaagant kommenteeris, et võib-olla on Eesti liikumas mingisse uude etappi, kus tegelikult midagi halvemaks ei lähe, lihtsalt majandus kasvab, keskmine palk kasvab ja samas ka hinnad tõusevad.
Ta tõdes samas, et keskmine palk on selles mõttes kaval näitaja, et ilmselt on palk kasvanud siiski sektorites, kus palk on niigi juba kõrgem.
"Me oleme ju praegu ka analüütikutelt kuulnud, et see kasv on ikkagi nendes sektorites, kus juba niigi on palgad kõrged olnud ja kus on väga suur võitlus tööjõu pärast. Seal on palgad läinud veel rohkem üles, mis omakorda kergitab ka keskmist. Mul on küll selline kuri kahtlus, et varasem keskmise palga saaja midagi suuremat juurde pole saanud. Aga samas need arved, hinnatõusud tulevad ju kõigile. Selles mõttes, ma kardan, et see ebavõrdsus meil suureneb ikkagi märkimisväärselt," rääkis ta.
Kaio arutles, et palju räägitakse sellest, et majanduses läheb praegu hästi, kuid vähe on pildis need, kellel paraku läheb halvasti.
"Mind hämmastab see kõrge majanduskasv. Paistab, et majanduses läheb hästi, firmadel läheb hästi, keskmine palk tõuseb ehk kuskil mingisugustes kohtades on justkui pidu. Aga mõistus ütleb, et kuskil on ka need inimesed, kellel läheb ju halvasti. Me oleme kaks aastat olnud koroonalaines, me oleme näinud ja kuulnud, mismoodi firmad peavad uksi kinni panema, eriti, mis puudutab just restorane, toitlustusettevõtteid, meelelahutusasutusi, trenne, jõusaale. Kuskil on ka need inimesed, kellel väga halvasti läheb, aga kuidagi nemad ei satu pilti. Nagu kaks tuba on - ühes toas toimub pidu ja teises on matused," rääkis ta.
Ojakivi sõnas, et kuna praegune energiahinna tõus ei ole olnud majandustsükli loomulik osa, siis tuleks valitsusel midagi sellega ette võtta.
"Ma arvan, et seda probleemi tegelikult ei oleks, kui tegemist oleks loomuliku majandustsükli osaga. Küsimus on selles, et meil on teatud laadi tõrgetega tegemist ja need on mingisuguste juhtimisotsuste tulemus. Ja peamine küsimus on see, kas need on soovitud või soovimatud mõjud ja kui need on soovimatud mõjud ja toovad kaasa negatiivseid aspekte sotsiaalmajanduslikult, ühiskondlikult, siis midagi võiks ja peaks tegema," arutles ta.
"Ma näen praegu, et üks valitsuspartei arvab, et raha tuleks jagada kõigile ja teine valitsuspartei näeb, et tegelikult väga ei peaks üldse midagi tegema. Ja nüüd diskussiooni koht ongi see, et kas mõlemal on õigus, kummalgi pole õigus. Või mida siis ikkagi selles olukorras teha?"
Kaio märkis, et aidata tuleks ikkagi neid, kellel läheb kehvasti, mitte neid, kes saavad praeguses olukorras hästi hakkama. "Ma just ütlesin, et ühes toas on pidu ja teises on matused - vot sinna matuseliste tuppa tegelikult mingisugust abi on vaja," rääkis ta.
"Aga praegu antakse ka pidulistele. Kus pidu käib, antakse ka seda sama elektriarve kompenseerimise toetust. Aga võib-olla ei peaks sinna piduliste tuppa andma? IT-sektor, mis buumib, ma arvan, et erilist rõõmu viie-kuueeurosest võrgutasu alandamisest keegi seal ei tunne," lisas Ojakivi.
"Täiesti nõus. Tõesti, piduliste tuppa ei tohiks anda, ikka nendele, kellel päriselt vaja on. Aga kuidas nendeni jõuda, see on omaette teema. Selliste toetuste administreerimine on tegelikult väga keeruline ja võib-olla ka väga kulukas," sõnas Kaio.
Toimetaja: Merili Nael