Koda teatas, et põllumajandussektorile valmistab muret see, et Eesti valitsus toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada transpordi, väikesemahulise energeetika, põllumajanduse, jäätmete ja tööstuslike protsesside sektorites 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki 24 protsendini senise 13 protsendi asemel.

Koda märkis pöördumises riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehele Siim Kallasele, et valitsus teeb ettepaneku toetada Euroopa Komisjoni ettepanekut, kuid samas puudub Eestis asjaomastel sektoritel igasugune arusaam, kui suurena nähakse põllumajandussektori ja teiste valdkondade rolli eesmärgi saavutamisel.

Koda selgitas, et võrreldes 1990. aasta tasemega on Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitmed vähenenud 45 protsenti, kuid heitmete vähendamise aluseks olev 2005. aasta pole sobilik, kuna just EL-iga liitumise järel oli Eesti põllumajandus saanud pärast 1990. aastate krahhi uue arenguimpulsi ning tootmine aasta-aastalt suurenenud.

"Kui võrdlusaastaks valitud 2005. aastal oli põllumajanduslik maakasutus 800 000 hektarit, siis praegu on see pea miljon hektarit. Seetõttu olid 2005. aastal ka põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitmed paarikümne aasta madalaimad. Lisaks on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise potentsiaali hindamisel jõutud arusaamani, et arvestades niivõrd ebasoodsat referentsaastat, on heite vähendamine võimalik vaid tootmise vähendamise kaudu," selgitas koda.

Põllumajanduskoda leiab, et Eesti valitsuse seisukoht peab arvestama sektorite reaalseid võimalusi heitkoguste vähendamiseks. "Põllumajandussektor on valmis heitmete ohjamisse panustama, kuid kliimapaketi eesmärkide saavutamine ei tohi seada ohtu Eesti toidujulgeolekut ning toimuda toidutoomise vähendamise kaudu. Põllumajandussektoris rakendatavad meetmed ei tohi pidurdada põllumajandustootmist koos isevarustatuse tagamisega ega vähendada põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordipotentsiaali."

Koda toetab valitsuse seisukohta, et toetada tuleb biometaani kasutamist transpordis.

Koja hinnangul on vaja üle-eestilist uuringut põllumajanduspraktikatest, mis omavad kõige paremat mõju süsiniku sidumisele ja mullatervisele. "Uuring peab arvestama Eestis kasvatatavaid kultuure, kasutatavaid harimisviise, kohalikku kliimat jms. Alles seejärel saame seada sektorile konkreetseid sidumise eesmärke," märkis koda.

Koda lisas, et toetab võetud suunda saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, kuigi on Eesti põllumajandus-, toidutööstus-, metsandus- ja maamajandussektori jaoks suur väljakutse.

"Kui soovime õnnestuda, siis peab rohepoliitikat toetama Euroopat soosiv tugev väliskaubanduspoliitika, keskkonnasäästlikkust ei saa lahutada sotsiaalsest ja majanduslikust jätkusuutlikkusest. Seetõttu toetab koda keskkonnaministeeriumi ettepanekut viia kliimapaketi osas läbi põhjalik mõjuanalüüs, millel peavad valitsuse ja riigikogu seisukohad põhinema ja mis hõlmab nii terviklikku kui ka valdkondade põhist analüüsi ning arvestab kõiki kolme jätkusuutlikkuse elementi – sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast," kommenteeris koda.

"Suurema kahju vältimise printsiibile toetuvalt ning rõhudes vajadusele olla hoolas riigile täiendavate kohustuste võtmisel teeb põllumajanduskoda riigikogule ja valitsusele ettepaneku kuni mõjuhinnangu tulemuste selgumiseni hoiduda paketi osas Eestile siduvate kohustuste võtmisest."