Bideni ja Putini kõnelused toimuvad teisipäeval

Vladimir Putin ja Joe Biden Genfis,
Vladimir Putin ja Joe Biden Genfis, Autor/allikas: Epp Ehand/ERR

Vene president Vladimir Putin ja tema USA ametivend Joe Biden vestlevad teisipäeval videosilla teel, kinnitas laupäeval Kreml.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas kohtumist uudisteagentuurile Interfax. Tema sõnul toimub kohtumine Vene aja järgi õhtul ning selle pikkus sõltub mõlemast liidrist. 

Biden  ütles reedel, et teeb Venemaale "väga-väga raskeks" sissetungi korraldamise Ukrainasse, mis on hoiatanud, et Moskva võib plaanida ulatuslikku rünnakut jaanuaris. 

Washingtoni ja Kiievi teatel on Moskva koondanud vägesid Ukraina piiri lähedale, USA ja Ukraina süüdistavad Venemaad sissetungi plaanimises. 

Venemaa on eitanud sõjakaid kavatsusi ja süüdistab lääneriike provokatsioonides, seda eelkõige õppustega Mustal merel, mida näeb oma mõjusfäärina. 

Biden ütles Washingtonis ajakirjanikele, et "paneb kokku ulatusliku ja sisulise algatuste paketi, et  muuta härra Putinil väga-väga raskeks  teha seda, mida temast kardetakse". 

Vene presidendi abi Juri Ušakov rääkis reedel eelseisvatest kõnelustest: "Päevakord on ilmselge: see kontakt on 16. juuni Genfi läbirääkimiste tähtis jätk. Loomulikult tulevad kõne alla Genfi kokkulepete realiseerimist puudutavad küsimused."

Tema sõnul arutavad riigipead "mitterahuldavat olukorda kahepoolsetes suhetes, aga samuti tähtsaid rahvusvahelisi teemasid, mõistagi nii Afganistani kui Iraani, kriisi Ukrainas, Liibüat, Süüriat". 

Arutatakse ka "edusamme strateegilise stabiilsuse dialoogis. Need kontaktid juba toimuvad, aset on leidnud kaks vooru". 

"Veel üks arvatav teema on meie idee ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmete tippkohtumise korraldamisest," märkis Ušakov. 

Päevakorras on palju küsimusi, sealhulgas pandeemia, kliima jne, lisas ta. 

"Ning peamine on, et mitte üksnes meie, vaid loodetavasti ka meie Ameerika kolleegid mõistavad, kui vajalik see kontakt on," ütles presidendi abi. 

Pinged kahe riigi vahel on püsinud kõrgel sellest hoolimata, et Putini ja Bideni juunis toimunud tippkohtumise järel on kontaktid kahe riigi vahel sagenenud.

Lisaks Ukraina konfliktile on riigid tülis ka küberrünnakute ja saatkondade töö üle.

Moskva hõivas Krimmi Ukrainalt 2014. aastal ja on sellest ajast alates toetanud riigi idaosas Kiievis võitlevaid separatiste. Konfliktis on hukkunud üle 13 000 inimese.

Moskva nõuab NATO idasuunalise laienemise lõppu pärast seda, kui suur osa Ida-Euroopast ühines alliansiga pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.

Vene välisminister Sergei Lavrov kutsus neljapäeval oma USA kolleegi Antony Blinkenit andma "julgeolekugarantiid", et NATO ei tuleks Venemaa piiridele enam lähemale.

Allikas: AFP-Interfax-BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: