Kuigi Eestis on vanemaid, kes on oma lapsele vaktsiini juba pikalt oodanud, on paljudel laste vaktsineerimise osas veel vastuseta küsimusi. Kaheldakse nii tõhususes kui ka vaktsiini mõjudes, mis võivad aastate pärast avalduda, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"See on nii uus kõik, et ei teagi, et mis ja kuidas. Aega on vaja anda tõesti, et need teadlased rohkem uuriks seda asja," ütles lapsevanem Irena.

"Minu kaheksa-aastane laps on näiteks küsinud, et ema, mille jaoks see vaktsiin on ja ega ma ei oskagi midagi talle vastata. Ma ei ole kindel selles, et nüüd kümne aasta pärast ei ole midagi sul selle vaktsiini tagajärjel. Mitte keegi ei tea seda," sõnas Irena.

Lapsevanem Sigrid aga märkis, et ajalugu on näidanud, et vaktsiinid on üks suuremaid saavutusi meditsiinis ja aitab vältida koolide sulgemisi.

"Ma arvan, et see on üks asi, mida mina saan teha ühiskonna lahti hoidmiseks," ütles Sigrid.

Lapsevanem Triin lisas, et tema laps sai kolme aastaselt mumpsi, sest ülejäänud lapsed rühmas olid vaktsineerimata ja seda siis mitte immuunpuudulikkuse põhjusel. Oleks kõige targem, kui me prooviksime kõikide vaktsiinide osas karjaimmuunsuse saavutada," lausus Triin.

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar peab laste vaktsineerimist samuti vajalikuks. Samas mõistab ta lapsevanemaid, kes vajavad veel aega otsuse langetamiseks.

"Loomulikult mõistan neid lapsevanemaid ja soovitangi, et võtke aega. See on pere otsus ja kindlasti mõelge see läbi. Mitte midagi ei juhtu, kui te võtate mõned nädalad või kuu aega, et mõtelda. Oma lapse pärast on ju väga suur vastutus," ütles Lutsar.

"Kui ma ütlen eakatele inimestele, et tehke see vaktsiin ära, sest vanemal inimesel on see vaktsiin elupäästev, siis lastega seoses ma ütlen, see on võimalus lastele vältida rasket haigust, mida küll lastel on väga vähe. See on võimalus ka lapsele elada lapse elu, et on koolid lahti, saab huviringides käia," rääkis Lutsar.

Tallinna lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas kinnitab, et 5-11 aastaste hulgas on koroonaviirust raskelt põdenuid vähe. Samas võib selles vanusegrupis olevatel lastel ka haiguse väga kergete sümptomite korral tekkida multisüsteemne põletikureaktsioon, millega seoses on Tallinna lastehaiglasse jõudnud 17 last. Nende paranemist jälgivad arstid Raukase sõnul ligi aasta.

"Ei ole päris täpselt teada, miks see viirus seda põhjustab, miks see organism niimoodi üle reageerib. Küll aga selle käigus tekib suu, naha ja limaskestade häirumine, häiruvad kopsufunktsioon, neerufunktsioon, eriti saab kannatada südamelihas ja koronaararterid. Väga sageli nad võivad saabuda isegi šoki pildiga, nii et see on väga-väga tõsine tüsistus. Keegi ei oska seda praegu seletada, miks osadel tekib ja osadel mitte ja vaktsiini järgselt seda reaktsiooni ei ole esinenud ja vaktsiin peaks nüüd selle nakkumise ära hoidma,
ehk et vältida edasisi tüsistusi," rääkis Raukas.

Nii on üks põhjuseid, miks arstid soovitavad lapsi vaktsineerida, võimaliku tüsistuse või raskelt haigestumise vältimine. Kuna lapsed kannavad aga viirust edasi, aitaks nende vaktsineerimine pidurdada ka viiruse levikut.

"Lähenevad jõulud. Me tegelikult tahaks ju kõik olla peredega koos, tahaks minna vanaema juurde. Mina ei julgeks seda teha, kui see seltskond lapsi
vanusest viiest ülespoole, oleks vaktsineerimata. Ja kui me mõtleme selle peale, et samad, veidi vanemad inimesed 60+ on vaktsineerimata, siis jõulu järel võiks oodata puhangut, kui need lapsed toovad haigusi koju," lisas Raukas.

Mitmed vaktsineerimises kõhklevad lapsevanemad mõistavad küll riske, mis võivad lapse haigestumisega kaasneda, kuid vaktsineerimisega kaasnevad hirmud kaaluvad esialgu haigestumisega kaasnevad riskid üle.

Irja Lutsar tõdeb, et laste vaktsineerimise kohta tehtud uuringud ei ole nii laiaulatuslikud, kui täiskasvanute puhul, kuid kinnitab, et senised uuringud on olnud kvaliteetsed. Näiteks on tehtud immuunsildamisuuringuid, mille abil on võimalik vaktsiini tõhususuuringute pealt aega kokku hoida, kuna täiskasvanute näitel on teada, milline vaktsiini tõhusus saavutatakse ka laste puhul.

"Praegu pandeemia ajal on meil vaktsiini kiiremini tarvis saada ja teiseks ei ole mõtet teha mõttetuid uuringuid, uuringut uuringu pärast ei ole vaja teha. Kui see uuring annab lisainfot, siis on ta kahtlemata vajalik, aga praegu on ära näidatud, et immuunsildamiste uuringutega me saame kiiremini selle vaktsiini turule tuua. Me teame õiget doosi ja teame ka kõrvalnähtusid," rääkis Lutsar.

Seega ei tule Lutsari sõnul lapsevanematel vaktsiini kiirelt kasutusele võtmise pärast muretseda.

"Kui me võtame difteeria-teetanuse vaktsiini või kui me võtame näiteks polümeliidi vaktsiini, mida on laialt kiidetud, siis see ei teinud ühtegi kliinilist uuringut. Nii nagu katseklaasist tulemused tulid, nii hakati seda kasutama. Jällegi - olukord oli tookord niisugune, et polümeliidi epideemia, see nõudis kiiret vaktsiinide kasutusele võttu. Ja difteeria-teetanuse vaktsiin, see on tulnud väga ammu juba turule. Ega tookord laste uuringuid ei tehtud," ütles Lutsar.

Lisaks võiks lapsevanematele anda Lutsari sõnul kindlustunde asjaolu, et Ameerika Ühendriikides on vaktsiini juba mitmetel miljonitel lastel kasutatud ja nii on teada, et vaktsiin on tõhus ja kõrvaltoimeid, mis on sarnased täiskasvanutega, on vähe.

Pikaaegseid mõjusid Lutsari sõnul vaktsiinidel reeglina ei ole. "Need pikaaegsed mõjud, mida on esile toodud, on lõpuks ümber lükatud. Võib-olla see autismi lugu on kõige parem näide või ka neuroloogilised sündroomid. Mida rohkem teadus edasi läheb, selgub, et nende neuroloogiliste sündroomide taga on ikkagi mingisugused geneetilised defektid," sõnas Lutsar.

Lastele mõeldud koroonavaktsiinid peaksid Eestisse jõudma detsembri teises pooles. Lutsari sõnul võiks laialdasem laste vaktsineerimine saada alguse uue aasta alguses.