"Välisilm" analüüsis pingete kasvu Venemaa ja Ukraina vahel

Foto: SCANPIX / AFP

"Välisilm" vaatles Ukraina ümber kujunenud olukorda, kus Venemaa koondab piiridele vägesid ning teisipäeval arutavad kujunenud olukorda USA president Joe Biden ja Vene riigipea Vladimir Putin.

USA ametnikud ja Vene-eksperdid on rõhutanud, et seekord on olukord Ukraina piiri ääres tõsisem kui möödunud kevadel, kui Venemaa väed samuti [Ukraina piiridel lähistele] koondusid. Välja on toodud mitu põhjust (miks Venemaa võiks Ukrainat rünnata – toim.), rääkis ERR-i korrespondent Washingtonis Maria-Ann Rohemäe.

"Esiteks on Vene vägede hulk [Ukraina piiridel lähistele] tohutu. Teiseks – kui sageli korraldab Venemaa selliseid aktsioone vaatemängu pärast, siis seekord on kõik toimunud äärmiselt salaja ja pigem ööpimeduses. Kolmandaks on Venemaa retoorika viimastel kuudel olnud nii NATO kui Ukraina suunal palju vaenulikum," loetles Rohemäe. "Neljandaks näitab USA meedias viimastel päevadel levinud luureraport, et Venemaa on koostanud plaani, mille kohaselt kavatsetakse Ukrainat rünnata jaanuaris. Viiendaks on asjaolu, et Venemaa on piiri äärde saatnud ka terve hulga niinimetatud toetusüksusi nagu näiteks sõjaväemeedikuid, samuti on loodud ajutist taristut, et liigutada kütust jne."

Rohemäe tõi esile, et ka USA välisminister Anmtony Blinken on mitu korda öelnud, et nad ei tea, mis on Vene presidendi motivatsioon või tema päris plaan Ukraina suhtes. "Üks võimalus võib olla see, et Putinil on jõudnud nii-öelda piir ette – ta on lasknud Ukrainal piisavalt Läänega flirtida ja nüüd on viimane aeg nad enda mõjusfääri tagasi tõmmata," märkis ERR-i ajakirjanik.

"Teiseks leitakse, et Venemaal võis praegu olla hea oma vägesid liigutada, kui samal ajal oli kogu maailma tähelepanu Poola ja Valgevene piiril. Kolmas põhjus võib praktilisest vaatenurgast olla see, et talvel võib olla Venemaa jaoks sõjategevust lihtsam pidada, kuna rasketehnikat võib olla talvel lihtsam liigutada, kui maapind on külmunud," kirjeldas Rohemäe USA-s levivaid arvamusi.

Küsimusele, mida USA-s arvatakse teisipäeval toimuvast Bideni-Putini virtuaalkohtumisest, vastas Rohemäe, et eeldatavasti Biden tõenäoliselt hoiatab Putinit.

"Ega USA poolt midagi väga rohkem teha ei ole. Kuigi viimastel päevadel on USA meedias taas räägitud sellest, et Bideni administratsioonis kõlavad sellised hääled, justkui USA võiks rohkem tähelepanu pöörata sellele, et Ukraina hakkaks täitma Minski rahuleppe seda osa, mille kohaselt nad peaksid oma põhiseadust muutma ja andma Donbassile suurema autonoomia. Sellest räägitakse, kuna on lootus, et kui Ukraina astub selle esimese sammu, siis hakkab ka Venemaa Minski rahulepet täitma," kirjeldas Rohemäe.

Samas on ka teist meelt analüütikuid, kes, et see on kohutav mõte, kuna Venemaa ei ole andnud mingit indikatsiooni, et nende ambitsioonid ka lõppevad suurema mõjuvõimu saamisega Donbassis, et tegelikult soovib ju Venemaa tõmmata Ukraina tagasi oma mõjusfääri, lisas Rohemäe.

Tüüri hinnangul tahab Putin kohtumiselt Bideniga Lääne taandumist

Tartu Ülikooli õppejõud ja Venemaa ekspert Karmo Tüür oli kindel, et USA ja Vene liider räägivad teisipäeval valdavalt Ukrainast ning Moskva tahab ilmselt saada Läänelt siin põhimõttelisi järeleandmisi.

Kui Balti riikide NATO-sse võtmisega Venemaa veel nõustus, siis nüüd, kui on näha, et ka Ukraina võiks teoreetiliselt NATO-ga liituda, siis on Venemaa valmis nii-öelda kanna maha panema ja ütlema, et seda ma ära ei anna, see on minu oma, tõdes Tüür. "Et kui te tahate Ukrainat, siis te saate sõja, saate kakluse," kirjeldas ta Moskva eeldatavat mõtlemist.

"See ilmselt ongi see mille üle Putin tahab teisipäeval Bideniga rääkida – rääkida läbi, et nende kohtumisest algaks nii-öelda Lääne kapitulatsiooni algus, et lääs hakkaks läbi rääkima selle üle, kuidas vastu võtta Putini tingimusi, kuidas Lääs hakkaks mängima Putini reeglite järgi. See on see, mida ta päriselt, siiralt loodab. Kas Lääs seda mängu aktsepteerib, näeme homme," märkis politoloog.

Saatejuhi viitele, et kas Biden kui USA kunagise välisministri Henry Kissingeri aegne mees ei võiks teha Venemaaga Ukraina suhtes mingi pragmaatilise kokkuleppe, vastas Tüür: "Teoreetiliselt võib ju eeldada, et vana diplomaat hakkab rääkima diplomaatilist juttu, mitte niivõrd karmi julgeolekujuttu. Aga samal ajal on teada, et Bideni meeskond on pigem sõjakama retoorika, pigem julgeoleku, mitte diplomaatia pooldaja. Nii, et ma arvan, et Biden ei lepi sellega, et hakatakse tegema geopoliitilisi diile, nii-öelda Jalta-kahte."

"Praegu toimub ju vastastikune heidutamine. Venemaa loob nii usutavat ohtu kui võimalik, et puhkeb sõda. Ja Lääs Bideni isikus peab andma täpselt samasuguse vastusõnumi, et juhul, kui sõda puhkeb, siis kaotajaks jääb Venemaa," selgitas ekspert.

Tüür tõdes, et Ukraina on kindlasti Venemaa rünnakuks nii valmis, kui valmis ta olla saab, aga küsimus on, kas ka ülejäänud Euroopa ja Lääs valmis on. "Selle peale Venemaa ju loodab (, et ei ole). Ta loodab, et niivõrd nähtava ohu ees teeb Lääs sammu tagasi ja teatab, et olgu, kui Ukraina on teile nii oluline, siis me ei hakka vastu," rääkis Tüür.

Kommenteerides samaaegselt piiril kasvanud pingetega ka Ukraina sisepoliitikas teravnenud vastasseise riigivõimu ja oligarhide vahel, leidis Tüür, need on kaks paralleelset protsessi, mis otseselt ei mõjuta teineteist.

"Bideni ja Putini kohtumine on suur geostrateegiline mäng, Venemaa vs. USA. Ukraina sees toimuv oligarhide võimuvõitlus oma positsioonide säilitamise nimel – see on rohkem Euroopa Liidu poolt mõjutatav protsesse. Sest just EL on märkimisväärselt survestanud Ukrainat ja ka aidanud Ukrainat võtmaks vastu oligarhide-vastaseis seadusi, kehtestamaks õigusriiki ja konkurentsireegleid, et vähendada oligarhide mõju Ukraina sisepoliitilistele protsessidele," rääkis Tüür.

Tema sõnul on selles protsessis eri korrused: USA-Vene, EL-Ukraina ja Ukraina-sisene tegevus. "Neil on küll kokkupuutepunkte, aga see suur mäng ei tulene kindlasti sellest, millised on Ukraina juhtkonna ja oligarhide omavahelised suhted," rääkis Tüür.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: