Bideni sõnul kavatsetakse kõrgetasemelise kohtumise üksikasju täpsustada veel selle nädala jooksul.

"Kohtumisel võiks osaleda vähemalt neli NATO liitlast ja Venemaa, et arutada suures plaanis Venemaa muresid seoses NATO tulevikuga ja kas peaksime välja töötama mingisuguse kompromissi, et idatiival pingeid vähendada," ütles USA riigipea.

Biden loodab, et kõnelustel osalejad ei oleks vaid Washington ja Moskva, vaid ka vähemalt neli suuremat NATO liiget. Ta ei nimetanud samas, milliseid riike ta täpsemalt silmas pidas, märkis FT.

Teisipäeval toimunud videokohtumisel soovis Venemaa president Vladimir Putin saada Bidenilt kinnitust, et Ukraina ei liitu NATO-ga. USA administratsiooni liikmed rõhutasid seejärel, et president ei andnud mingisuguseid lubadusi ja laienemine on alliansi otsustada. Bideni jutt kõrgetasemelisest kohtumisest on aga ajalehe Financial Times (FT) andmetel teinud murelikuks nii NATO ametnikud kui ka idatiiva liikmesriigid, kes näevad seda järeleandmisena.

Osa liitlasi kardab, et Venemaa kasutab sõjalise jõuga ähvardamist, et saavutada järeleandmisi USA kohalolekus Euroopas, märkis ajaleht Financial Times. Venemaa on praeguseks toonud Ukraina piiride lähistele üle 100 000 sõjaväelase ning USA luure andmeil valmistub Moskva sissetungiks läände pürgivasse naaberriiki.

"Ukraina on olnud 30 aastat iseseisev riik. Ukrainal on sõnaõigus, nad on suveräänsed ja USA-l ei ole mingisugust voli Euroopa ja Ukraina julgeolekuga kaubelda," ütles Venemaa ekspert Fiona Hill.

President Biden kinnitas, et USA ei kavatse saata Ukrainasse vägesid, küll aga võidakse suurendada kohalolekut NATO idatiiva riikides.

Mihkelson: väga ootamatu ja halb üllatus USA liitlastele

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson nimetas pärast Financial Timesi uudise ilmumist Bideni positsiooni "väga ootamatuks ja halvaks üllatuseks USA liitlastele".

"Eriti see, et president Biden on pärast Putiniga kohtumist otsustanud kokku kutsuda Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia liidrid, et koos Venemaaga arutada pingete maandamist NATO "idarindel". Kui see pole Müncheni vaim, siis mis see on?" märkis Mihkelson sotsiaalmeedias tehtud avalduses.

"Ma loodan, et nii Eesti kui ka teised NATO idatiiva liikmesriigid teevad viivitamatult diplomaaatilise ühispingutuse, et selline kohtumine ära hoida või äärmisel juhul laiendada kohtumisel osalejate ringi ka NATO idatiiva riikidega," ütles Mihkelson.

Biden helistab Ida-Euroopa liitlastele Putiniga kohtumisega seoses

President Joe Biden helistab neljapäeval NATO Ida-Euroopa liikmetele, et arutada oma videotippkohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja sõjahirmu Ukrainas, teatas Valge Maja.

"Biden kutsub kokku kohtumise meie idapoolsete NATO liitlaste niinimetatud Bukaresti Üheksa rühma juhtidega, et teavitada neid oma kõnest president Putiniga, kuulata nende seisukohti praeguse julgeolekuolukorra kohta ja rõhutada Ühendriikide pühendumust Atlandi-ülesele julgeolekule," seisab avalduses.

Bukaresti Üheksa (B9) koondab alliansi idapoolseid liikmeid, kellest enamik jagab muret Venemaa katsete pärast taastada oma mõju regioonis. 

Rühma kuuluvad Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tšehhi, Poola, Slovakkia, Eesti, Läti ja Leedu.

Putin kordas kolmapäeval, et kardab, et Ukraina liitub NATO-ga. Valge Maja kinnitusel tegi Biden Putinile selgeks, et alliansi laienemine on vaid NATO enda otsustada.