Reformierakond kaotas aasta lõpuks suure edu, mille nad valitsusse minekuga said

Vaadates erakondade toetusnumbreid kogu 2021. aasta lõikes, on aasta esimese poolega võrreldes enim toetust kaotanud peaministripartei Reformierakond ning juurde võitnud EKRE ja parlamendiväline Eesti 200.
Olles viimased kuid opositsioonis, toetas Reformierakonda mullu novembris 23 ja detsembris 21 protsenti valijatest. Valitsusse pääs tõstis Reformierakonna toetuse kevadel kohe suurusjärgu võrra kõrgemale ehk 26-28 protsendile.
Kuid suvel hakkas toetus langema. Reitingu langus kulmineerus aasta kahel viimasel kuul, kui Reformierakonna reiting oli 21 protsenti. Sellega jäädi Turu-uuringute küsitluses detsembris alla ka EKRE-le.
Reformierakonna toetus on nüüd detsembris 2021 täpselt sama suur kui detsembris 2020, kui oldi viimast kuud opositsioonis.
EKRE toetus hakkas pärast valitsusvastutusest ilma jäämist aasta alguses kohe kasvama. Kui 2020. aasta detsembris veel valitsusse kuuludes oli EKRE toetus 14 protsenti, siis veebruaris opositsiooniparteina juba 20 protsenti. Kohalike valimiste jõuline kampaania kergitas EKRE toetuse 22-23 protsendile, kuid aasta kahel viimasel kuul see veidi langes.
Keskerakonna toetus langes pärast eelmise valitsuse lagunemist varasemalt 24-25 protsendilt suurusjärgu võrra ja on olnud 2021. aastal vahemikus 17-20 protsenti.
Reform ja Eesti 200 nagu ühendatud anumad
Eesti 200 toetus langes pärast valitsusvahetust ehk Reformierakonna võimule pääsemist. Eesti 200 ja Reformierakonna valijaskonnad on osaliselt kattuvad ning Reformierakonna võimule pääs viis alul Eesti 200-lt valijaid.
Kui valitsusvastutus hakkas Reformierakonna toetust vähendama, hakkas ka Eesti 200 toetajaskond kasvama. Eriti selgelt tuli see välja aasta kahel viimasel kuul, kui Reformierakonna toetus oli aasta madalaim ja Eesti 200-l aasta kõrgeim. Eesti 200 toetuse kasvule aitas kaasa ka nende läbilöök kohalikel valimistel, mis andis erakonna tegemistele usutavust juurde.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on aasta jooksul olnud stabiilselt vahemikus seitse kuni 10 protsenti. Et kohalikel valimistel saadi vaid viis protsenti toetust (2017. aastal 10,4 protsenti), ootab sotse ees juhivahetus.
Isamaa toetus oli aasta esimeses pooles valimiskünnise piiril ehk viie ja kuue protsendi peal. Kuid kohalike valimiste kampaania ja napp pääs Tallinna volikogusse tõstis aasta teises pooles toetuse mõned protsendipunktid kõrgemale.
Roheliste toetus kõikus aasta jooksul kahe ja nelja protsendi vahel, Tulevikuerakonnal oli see enamasti üks protsent ja paaril kuul ka alla protsendi.
Muutused võrreldes valimistega
Võrreldes detsembrikuised reitinguid erakondade häältesaagiga viimastel riigikogu valimistel, on Reformierakond kaotanud toetust kaheksa, Keskerakond kolm, Isamaa neli ja SDE kaks protsendipunkti.
EKRE toetus on kasvanud nelja ja Eesti 200-l lausa 14 protsendipunkti võrra.
Järgmised riigikogu valimised toimuvad 2023. aasta märtsis.
Toimetaja: Urmet Kook