Samost koos Tõnis Stambergi ja Urmet Koogiga kommenteerisid reedel erakondade värskeid toetusnumbreid ning arutlesid ka selle üle, kas kasvanud energiahindadel on juba mõju inimeste poliitilistele eelistustele.

Kuivõrd ERR-i tellimusel tehtud Turu-uuringute AS-i küsitlus lõppes 7. detsembril, siis väga suurt mõju detsembrikuistele tulemustele saates osalejad ei näinud. Küll aga hakkavad kasvanud energiahinnad ja inflatsioon mõjutama inimeste poliitilisi eelistusi järgnevatel kuudel.

Samost leidis, et oleks huvitav uurida, kuivõrd tööhõives osalevad ja seni hästi hakkama saanud inimesed on valmis sotsiaaltoetust taotlema, mida valitsus praegu sisuliselt ainsa toetusmeetmena kavandab.

"Ja kuidas see inimeste poliitiliste eelistuste mõttes toimib. Ehk kui mitte kunagi toetust taotlenud inimene peab seda tegema, siis võib ta tunda end hoopis alandatuna ja solvununa ning vastupidiselt valitsusparteide kavatsustele võib pöörduda nende vastu," märkis Samost.

Stamberg lisas, et praegune aeg on inimestele just psühholoogiliselt raske ning lähikuude arengud ja poliitikute otsused võivad avaldada olulist mõju mitte ainult lähikuudel, vaid ka 2023. aasta riigikogu valimiste tulemustele.

"Soovitaks ajakirjanikel vaadata lisaks keskmisele palgale ka detsiile, sest siis saab parema pildi, kui palju Eesti inimesed kuskil teenivad, kui palju nad kulutavad kodukuludele ja kui palju söögile," sõnas Stamberg.

Kook ütles, et võrreldes novembriküsitlusega kasvas detsembris nende inimeste osakaal, kel poliitiline eelistus puudus.

"Üheltpoolt on see seletatav sellega, et mida kaugemale viimastest valimistest, seda vähem inimesi poliitika huvitab ja kasvab "ei oska öelda" vastajate osakaal. Võib arvata, et praegune hinnatõus ja valitsusparteide vastuolud lahenduste pakkumisel ning mitte kõige parem kommunikatsioon viivad selleni, et poliitikutes pettunute hulk kasvab. Ehk need inimesed ei pruugi hakata eelistama mõnda teist parteid, vaid lüüa üldse käega," sõnas Kook.