"Valitsus ei ole seda arutanud," ütles valitsuse pressiesindaja Sten Otsmaa neljapäeval ERR-ile. Sama tunnistas välisministeeriumi kohta ka ministeeriumi pressiesindaja Rainer Verner Samolberg.

Kultuuriministeeriumi pressiesindaja Hannus Luure rääkis ERR-ile, et ministeerium on kutse saanud ning minister ja spordi asekantsler võiksid minna Eesti sportlasi toetama, kuid praegusel hetkel ei saa ta öelda, kas kultuuriminister Tiit Terik või asekantsler Tarvi Pürn Hiinasse sõidavad.

ERR-ile teadaolevalt võib Eesti otsus sõltuda ka Euroopa Liidu ühisest positsioonist, mida võidakse arutada järgmisel nädalal väliministrite kohtumisel. Järgmise nädala lõpus peetakse ka Euroopa Ülemkogu.

Samas on juba Prantsusmaa teada andnud, et ei ühine Pekingi olümpiamängude diplomaatilise boikotiga. Haridus- ja spordiminister Jean-Michel Blanquer ütles neljapäeval vastuseks raadiokanali RMC küsimuse peale USA, Austraalia, Suurbritannia ja Kanada boikoti kohta, et Prantsusmaa "ei tee seda", vahendas uudisteagentuur BNS.

Väidetavalt mõtleb Prantsusmaa selle peale, et boikott ei tabaks 2024. aasta suvel toimuvaid olümpiamänge Pariisis.

Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki ütles esmaspäeval, et USA korraldab Pekingi taliolümpiamängudele diplomaatilise boikoti, mis tähendab, et president Joe Bideni administratsioon ei saada mängudele ühtegi diplomaatilist esindajat. "Otsus on tingitud Hiinas aset leidvate inimõiguste rikkumistega ja uiguuride genotsiidiga," ütles Psaki. USA sportlased saavad taliolümpiamängudel osaleda ning neid ei sunnita boikoteerima.

Tavapäraselt saabub olümpiamängude avamis- ja lõputseremooniale rohkelt teiste riikide juhte ja valitsusliikmeid ning sageli jälgivad poliitikud ka oma riigi sportlaste esinemisi võistluspaikades.

Pekingi olümpia diplomaatilise boikoti võivad mugavamaks teha Hiina karmid koroonapiirangud.