Majandusminister Taavi Aas rääkis saates "Otse uudistemajast" lahendustest, mida kõrge elektrihinna pidurdamiseks riigi tasandil ette saaks võtta. Ta pidas oluliseks alandada makse ja laiendada toetuse saajate ringi.

Aas sõnas, et kiired meetmed, mis praegu olukorda aitaksid lahendada, on maksude alandamine ja toetuste võimaldamine paljudele inimestele. Pikemas perspektiivis peab ta mõistlikuks kõrge börsihinna kompenseerimist ning näiteks tuumajaama ehitamise arutluse alla võtmist, et suurendada juhitavate energiaallikate hulka.

Maksude alandamisest kõneldes tõi Aas välja võimaluse alandada käibemaksu, mis tema enda puhul jätab kuus umbes 25 eurot rohkem raha kätte.

Seejuures nõustus Aas, et see ei pruugi inimestele olulist võitu tuua, kuid koostöös näiteks võrgutasu 50-protsendilise kompenseerimisega juba veidi aitab.

Praegu saavad energiahindade kompenseerimiseks toetust küsida need leibkonnad, kus ühe pereliikme sissetulek on kuni 673 eurot, kuid Aasa sõnul tuleks piirmäära tõsta.

"Me kindlasti läheme valitsusse ettepanekuga piirmäära tõsta," kinnitas Aas. Ta täpsustas, et ettepaneku kohaselt võiks toetust saada kõik inimesed, kes teenivad mediaanpalgast ehk ligikaudu 1200 eurost vähem.

Ettevõtja Indrek Neivelt aga pidas ebanormaalseks olukorda, kus pooled Eesti inimesed peavad saama energiakulude tasumiseks toetust kehva energeetikapoliitika tõttu.

"Täna on probleem, et meil ei ole enda rahva jaoks piisavalt elektrit," ütles Neivelt. Kuni me sõltume lähiriikide energiast, siis see probleem Neivelti sõnul ainult süveneb, sest ka Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes on olukord, kus elektritarbimine on toomisvõimekusest tegelikult suurem.

Börsihinna kompenseerimine aitaks inimeste jaoks elektrihinda kontrolli all hoida

Aas nõustus, et lühiajalised lahendused ei ole pikemas perspektiivis mõistlikud ning pakkus ühe lahendusena välja panna piiri börsihinnale. "Kui elektrihind läheb sellest üle, siis see kompenseeritakse," sõnas Aas.

Ta leidis, et kui elektri börsihind ületab 300–400 eurot, siis selle katab riik ning tõi välja et ühes kuus tähendaks see esialgsete arvutuste korral 10 miljoni euro suurust kulu.

Indrek Neivelt aga tõi välja, et kõrgete energiahindade taga on ka rohepöördega kaasnevad probleemid, kus plaani loomise juurde ei kaasatud eksperte.

Neivelti sõnul on probleem selles, et kui suvel räägitakse tuuleenergia võimekuse kasvatamisest, siis ei mõelda sellele, et talvel on 20 kraadi külma ning tuult ei ole. See omakorda tähendab, et Eesti enda loodud elektrivõimekus kasvatamisest ei ole teatud – kõige kriitilisemal – perioodil aastast kasu.

Neivelt lisas, et ka CO2 kvoodi kehtestamine on tinginud selle, kus Eestist kui energiat eksportivast riigist on saanud hoopis riik, kes peab elektrit sisse ostma.

Aas: CO2 kvoot on jabur

Taavi Aas nõustus, et kõne alla võiks võtta ettepaneku riigil lahkuda elektribörsilt, aga see eeldab nii positiivsete kui negatiivsete mõjude kaardistamist.

Samuti nõustus Aas, et CO2 kvoot on jabur ja selle võiks kaotada.

"Sellisel kujul, nagu me seda näeme, see lihtsalt ei tööta. On riike, näiteks Poola, kes ütlevad, et see on hea ettepanek," rääkis ta ettepanekust kaotada Euroopa Liidus CO2 kvoot. Samas möönis ta, et on riike, näiteks Taani, kes on sellele vastu.