Ligi: energia käibemaksu langetamise ettepanek on pahatahtlik

Jürgen Ligi
Jürgen Ligi Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi ei toeta elektri ja gaasi käibemaksu langetamist ja peab sellist ettepanekut pahatahtlikuks, kuivõrd langetus oleks eelarveliselt kulukas, ei oleks kuigi suure mõjuga ning aitaks rohkem rikkaid kui vaeseid.

Keskerakond ja opositsiooniparteid on kõrgete energiahindade tingimustes teinud ettepaneku tuua energiakandjate käibemaksumäär 20 protsendilt üheksale protsendile. Jürgen Ligi hinnangul ei oleks see mõistlik samm.

"See on pigem selline pahatahtlik ja kiusamine, sest selle meetme ebapraktilisus on ju teada," ütles Ligi. "Ta mõjutab hinda üsna vähe, seal on jutt mingisugusest kümnendikust ja ta raskendab tegelike põhjustega tegelemist. See tähendab siis investeerimist nii tootmisse, säästu, ülekannetesse ja nii edasi."

Sotsiaalpoliitilises mõttes oleks käibemaksu langetamine Ligi hinnangul samuti ebamõistlik, kuivõrd oleks halvasti sihitud ja väga kulukas. "See on jämeda arvutuse järgi palju kallim, kui on näiteks läinud koroonaraviks. See ei ole mingisugune naljasumma, millest räägitakse, aga mõjutab ta väga vähe hinda. Kusjuures ta võitjad on suuremad kulutajad ehk ka siis suurema tulu saajad."

"Vabandage, ma tahaks nüüd nimesid nimetada, aga põhimõtteliselt minusugune ja minu kolleegid, kes on siin sel teemal väga palju suud täis võtnud, võidaksid poolteist ja kaks korda rohkem kui tavakodanik. Nad lihtsalt tarbivad rohkem. Ma ei ole kade, aga niimoodi sõelaga vett kanda lihtsalt on rumal. Endale krabada riigikassast raha, jättes võimalusi tegelike abivajajate aitamiseks vähemaks," rääkis Ligi.

Käibemaksu langetamine viiks Ligi sõnul eelarvest sadu miljoneid. "Kui me ikkagi raha mängu paneme, siis me peame seda tegema kuidagi suunatult. Lihtsalt hindadega võitlemine on äärmiselt rumal. Turumajanduses tuleb võidelda tuludega. Investeerida ja siis leevendada tegelike abivajajatele probleeme," ütles Ligi. "Tuleb ikkagi sihtida neid toetusi."

"Kevadeks kindlasti on juba uusi tootmisvõimsusi juurde tulnud, tarbimised on vähenenud ja sellega on püsilahendus jälle naeruväärseks muutunud. Tahame justkui rohepööret, tahame energiapööret, tahame muutusi, tahame investeeringuid, uusi tootmisvõimsusi. Aga võitleme selle eest, et tarbimine oleks suurem, et see oleks kuidagi käepärasem ja riik maksaks tarbijale peale kaudselt," märkis Ligi.

"See on selline vale meetod, midagi ei ole teha. Probleem ise on loomulikult olemas. Väga hirmutav. Aga ta on isegi defineerimata jäetud. Meile ei ole isegi andmed esitatud, kui palju tegelikult peredel, ja millistel peredel, on üldse elekter tuntav probleem, et ta tõesti ahistab. On räägitud, et eelmine aasta kolm protsenti eratarbimisest oli elekter ja see ei ole mingisugune surm, kui ta keskeltläbi tõuseb 10 protsendile. See ei olegi jällegi enamikule tegelikult nii suur löök, sest samal ajal kasvab ka majandus ja tulud," rääkis Ligi.

Lisaks ei ole Ligi sõnul õige rääkida kasvavate hindade taustal ka riigieelarvelisest ülelaekumisest, sest eelarve on jätkuvalt defitsiidis ja ka igasugused kulud kasvavad. "Kui räägitakse, et meil mingisugust ülelaekumist on, siis see on ju vale. Meil on eelarve väga suures miinuses. Ei ole niimoodi, et me lihtsalt loobume eelarve tuludest ja siis hakkame mõtlema, et oot, aga meil on ju tegelikult abivajajad ka olemas," rääkis Ligi.

"Meil on tegelikult vaja investeerida kokkuhoidu, tootmisse, investeerida kuhu iganes," ütles Ligi. "Ma mõtlen siin tootmise all just väiketootmist, kus saaks erasektor tuge riigilt, see kõik nõuab raha. Ühesõnaga selline igasugu hinnakomponentide ärakaotamine töötab tegelikult energiapöördele ja ka sotsiaalpoliitikale vastu, kui ahvatlev ta ka ei oleks."

"Praegu külma talve oludes on vaja, et oleks rohkem tootjaid. Kui on pikka aega jäetud investeeringud tegemata, sellepärast et hinnad olid kunstlikult all, vanad söejaamad huugasid. Nüüd, kus need on ennast ammendanud, nüüd on tootjaid vähemaks jäänud. Nüüd, kus Saksamaa pani kinni või paneb kinni tuumajaamasid, mis ei ole mõistlik samm kindlasti, meil on probleem tootjatega," rääkis Ligi.

"Fakt on see, et kõrgemad energiahinnad meid ees ootavad. See ei ole üllatus, see ei ole midagi, mida ei oleks tulnud ette näha," rääkis Ligi. "Väga suur kogu Euroopa investeerimisvajak odavate hindade tõttu annab praegu tunda. See on see probleem ja muidugi mõned rumalad otsused. Ma arvan aatomienergiast loobumine Saksamaal on üks selline musternäidis. Ei oleks tohtinud seda teha."

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: