Sutrop ütles, et ta ei taha vastandada ülikoolide õppejõude ja üldhariduskoolide õpetajaid, kuid praeguseks on kujunenud olukord, kus õpetajate õpetajad saavad kohati vähem palka. Tema sõnul tuleks tõsta nii õpetajate kui ka õppejõudude tasusid.

Saatejuhid uurisid Reformierakonda kuuluvalt Sutropilt, miks siis valitsus seda ei tee, kui Reformierakonna käes on nii haridusministri, rahandusministri kui ka peaministri ametikoht. Sutrop vastas, et kui kellelegi raha anda, siis tuleb see raha mujalt võtta.

"Selle aasta prioriteedid on õpetajate palk, sinna anti 30 miljonit. Tõsteti ka teadus- ja arendustegevuse eelarvet. See jõuab teatud määral ka kõrgkoolidesse, aga mitte täiel määral. Rõõmus sõnum on ka see, et tõstetakse doktorantide toetust ja nad saavad tööle minna nooremteaduritena. Nad saavad keskmist palka ja see on tuleval aastal üle 1600 euro. Aga nende samade doktorantide juhendajad saavad õige natuke rohkem või väiksemates kõrgkoolides isegi vähem," sõnas ta.

Sutropi sõnul oleks tuleva aasta eelarvest kõrgharidusele vajaminev 100 miljonit eurot ilmselt ka leitud, kui poleks COVID-kriisi ja kui ei tuleks idapiiri muutunud julgeolekuolukorra tõttu ehitada.

"Üks võimalus on kaasata ka eraraha. Ja kui meie koalitsioonipartner paneb 70 miljonit tasuta ühistranspordile, siis kas see on tõesti prioriteetsem kui kõrgharidus," küsis Sutrop.

Ta märkis, et 100 miljonit eurot on hädavajalik miinimum, et kõrghariduses saaks normaalselt toimetada.

"Harvardi ülikooli eelarve on neljandik Eesti riigieelarvest ja seda taset me mõistagi ei saavuta. Aga näiteks Helsingi ülikooli eelarve on samas suurusjärgus, kui me Eestis kokku kõrgharidusele eraldame."

Sutropi sõnul tuleb ka kõrghariduse sees langetada strateegilisi otsuseid, millest aastaid hoidutud, seda eriti arvestades olukorras, kus viimasest kõrgharidusreformist on oluliselt vähenenud tudengite arv.

"Mismoodi vähendame dubleerimist? Kus tahame olla tublid, kus on mõistlikum väikeste erialade tudengid saata välismaale õppima. Meil on neljandiku võrra vähenenud tudengite arv alates tasuta kõrghariduse reformist. Me ei pääse neist strateegilistest valikutest, kui tahame anda konkurentsivõimelist haridust ja et massiliselt ei mindaks välisülikoolidesse õppima," sõnas Sutrop.