EL hoiatas Venemaad "tõsiste tagajärgede" eest seoses Ukrainaga

Olaf Scholz ja Emmanuel Macron ülemkogu vaheajal.
Olaf Scholz ja Emmanuel Macron ülemkogu vaheajal.

Euroopa Liidu liidrid hoiatasid neljapäeval Venemaad ulatuslike tagajärgede ja ränga hinna eest sissetungi korral Ukrainasse.

Liidrid võtsid vastu ühisdeklaratsiooni, mille järgi peab Moskva "deeskaleerima pingeid, mida on põhjustanud sõjalise kohalolu suurendamine" Ukraina piiril. Samuti peab Venemaa osalema diplomaatilistel kõnelustel olemasoleva foorumi raames Pariisi, Berliini ja Kiieviga. 

Sissetung Ukrainasse tooks kaasa "vastuse suure hinna näol, mis hõlmab muu hulgas partneritega koordineeritud piiravaid meetmeid", seisab EL-i avalduses. 

Lääneriigid on tõrjunud Venemaa katseid takistada Ukraina pürgimist NATO-sse. 

NATO Põhja-Atlandi Nõukogu tõrjus Venemaa "valeväiteid Ukraina ja NATO provokatsioonide kohta" ja ärgitas Moskvat koheselt pingeid leevendama,  diplomaatilisi kanaleid rakendama ja pidama kinni oma rahvusvahelistest lubadustest. 

Mõlemad organisatsioonid hoiatasid Venemaad "ulatuslike tagajärgede" eest, mis hõlmavad ühiseid sanktsioone USA-lt ja EL-ilt. 

USA on kasutanud sarnast retoorikat, hoiatades suurte tagajärgede eest, kui Venemaa peaks otsustama Ukrainasse tungida. Samal ajal on Washington üritanud Moskvaga suhelda ja olukorda diplomaatiliselt leevendada. NATO peasekretär Jens Stoltenberg nimetas Venemaad "agressoriks". 

Venemaa president Vladimir Putin tahab otsedialoogi oma USA ametivenna Joe Bideniga, et vastasseis lõpetada, nõudes garantiisid, et Ukraina ei liitu NATO-ga. Euroopa liidrid soovivad Normandia kõnelusteformaadi naasmist Pariisi, Berliini, Kiievi ja Moskva osalusel. 

Kolmapäeval andis Venemaa USA abivälisministrile Karen Donfriedile üle Venemaa julgeolekunõudmised. Seejärel suundus abivälisminister NATO peakorterisse Brüsselis, et neid Stoltenbergiga arutada. 

Hiljem ütlesid NATO liikmed, et igasugust dialoogi tuleb pidada NATO Euroopa partneritega konsulteerides. 

NATO peasekretär kohtus ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga ning pidas ühise pressikonverentsi, milles kinnitas, et igasugune otsus Ukraina liikmesuse kohta langetatakse Kiievis ja alliansi 30 liikmesriigis. 

"Me ei tee kompromisse Ukraina õiguse küsimuses valida omaenda tee. Me ei tee kompromisse NATO õiguse küsimuses kaitsta ja turvata kõiki NATO liikmeid," ütles Stoltenberg. 

NATO partnerluses Ukrainaga samuti kompromisse ei tehta, ütles Stoltenberg, rõhutades, et see pole mingil viisil Venemaale ohtlik. 

Kolmapäeval kohtus Zelenskõi EL-i liidritega ja ütles, et enamik neist toetasid Ukraina positsiooni. Samas on ta enda sõnul frustreerunud Euroopa jõudude keeldumisest rakendada Venemaa vastu ennetavaid meetmeid, eelistades selle asemel vastust Venemaa agressiooni korral. 

Alates 2014. aastast ja Ida-Ukraina konflikti algusest on Venemaa tõuganud Ukrainat NATO-sse, ütles Zelenskõi. 

Ukraina ja selle toetajad Läänes tahavad seoses Ukraina olukorraga peatada Venemaalt Saksamaale viiva Nord Stream 2 gaasijuhtme käivitamist. Saksamaa uus kantsler Olaf Scholz on selles küsimuses olnud ettevaatlik ning mõned Brüsselis kohtuvad liidrid kardavad, et ennetavad sanktsioonid Venemaale on rohkem provokatiivse kui heidutava mõjuga. 

"Moskva ei taha naasta Normandia formaadi juurde ja tahab pidada läbirääkimisi USA-ga," ütles kõrgem Euroopa diplomaat AFP-le. 

Normandia formaat loodi Minskis 2015, kui Putin nõustus, et Saksamaa ja Prantsusmaa peaksid mängima vahemeherolli kõnelustel Ida-Ukraina konflikti lõpetamise üle. 

"Ameeriklased toetavad selle formaadi juurde naasmist ning kõnelused käivad Moskvaga, kuigi milleski pole veel kokku lepitud," ütles üks Euroopa diplomaat. 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: