Analüütik: Vene gaasitarnete vähenemise taga on geopoliitika

RKK teadusjuht Tomas Jermalavičius.
RKK teadusjuht Tomas Jermalavičius. Autor/allikas: RKK

Vene gaasitarnete vähenemises Euroopasse võib näha Moskva geopoliitilisi ambitsioone, kuid praegune manipulatsioon teenib ka Venemaa majanduslikke huve, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadusjuht Tomas Jermalavičius.

"Esmane ajend on selgelt geopoliitiline, kuid sellel on ka majanduslikud ja rahalised aspektid," ütles Jermalavičius esmaspäeval ERR-ile.

"Venemaa püüab sundida Saksa võimusid Nord Stream 2 torujuhtmele heakskiitu andma, tõsta Ukraina toetamise poliitilisi kulusid, külvata erimeelsusi EL-i riikide vahel ning mõjutada Euroopa turutingimuste kujundamist selliselt, et taas oleks soositud pika-ajalised lepingud Gazpromiga, mis tagaks selle jätkuva domineerimise Euroopas," selgitas ta.

"Arvestades elektrihindade sõltuvust gaasihindadest ja seda, et elektritootmisel on suurenenud gaasi kasutamine, kandub hinnatõusuga tekkiv valu ka laiemalt valijaskonnale, mis on juba niigi koroonapandeemiast kurnatud," lisas analüütik.

Samas saab Venemaa tarnete vähenemisega kaasnevast hinnatõusust ka majanduslikku kasu, lisas Jermalavičius. "Samuti on võimalik, et Venemaa püüab Euroopa energiaturgude lõhkumisega diskrediteerida Euroopa Liidu rohepööret, mida Moskvas peetakse pikaajaliseks ohuks oma peamisele sissetulekuallikale – süsiniktoodete ekspordile," tõdes analüütik.

Küsimusele tarnete vähendamise ajastuse kohta tõi Jermalavičius välja Venemaa soovi mõjutada Saksa uut valitsust, aga ka pingeid Ukraina ümber ning oma äsjaste julgeolekunõuete tugevdamist.

"See tuleneb Saksa uue välisministri hiljutistest avaldustest, et Nord Stream 2 heakskiitmine võib minna vastuollu EL-i seadustega ja et torujuhet ei võetaks kasutusse, kui Venemaa suurendaks oma agressiooni Ukraina vastu," rääkis Jermalavičius. "Selle taga võib olla ka soov ergutada sisepingeid Saksamaa valitsuskoalitsioonis ja ära hoida selle katsed taastada suhted Poolaga," lisas ta.

"Laiemas plaanis avaldab see otsustajatele täiendavat survet ja näitab Kremli jõudu nii praeguse vägede koondamise taustal Ukraina lähistele kui ka hiljuti Läänele esitatud julgeolekugarantiide nõudmiste valguses," tõdes Jermalavičius.

Kommenteerides praeguse olukorra mõju Venemaale endale, märkis Jermalavičius, et lühiajalises perspektiivis aitab see Venemaal demonstreerida oma suutlikkust julgeolekukriisi tekitamisel ja eskaleerimisel ning Lääne survestamisel. Samas annab see Moskvale ka võimaluse suurendada oma eelarvetulusid ajal, mil rahalised reservid on võimaliku sõjategevuse alustamise kontekstis üliolulised, lisas ta.

"Pikemas perspektiivis tulistab aga Moskva endale jalga, kuna isegi need Euroopas, kes on propageerinud Venemaaga majandus- ja energiasuhete säilitamist, saavad aru, kui oluline on energiavarustuses Venemaale alternatiivide leidmine," ütles kaitseuuringute keskuse teadusjuht.  

"Kui me just ei näe, et Moskva tagab endale peagi veelgi suurema geopoliitilise võidu, mille nimel ta ohverdab oma tulevased energiasuhted, siis on raske mõista, kuidas ta oma praegustest tegudest pikemas perspektiivis kasu saab," tõdes Jermalavičius.

Vene gaasiettevõte Gazprom vähendas eelmisel nädalal järsult oma tarneid läbi Poola Saksamaale suunduvas gaasitorus Jamal–Euroopa. Tarnete vähenemine toimub ajal, kui Euroopas on oodata aasta kõige külmemat perioodi, Euroopa gaasimahutid on pooltühjad ning nõudluse kasv on viinud üles gaasi ja sellega koos ka elektrienergia hinna.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: