Kaks Hiina pandat toodi Ähtäri loomaaeda 2018. aasta alguses ning said nimeks Lumi ja Pyry. Loomade pidamise leping sõlmiti 15 aastaks.

Pandad said kiiresti külastajate lemmikuks, loomaaia külastatavus kahekordistus. Juba õige pea hakkas aga pandade pidamine Ähtärile üle jõu käima. Väikelinna loomaaed ei olnud ka enne viirusekriisi kuigi heal järjel, aga koroonapandeemia tõttu kadusid külastajad ja piletitulu sootuks.

Pandade eest tuleb Hiinale maksta ligi miljon eurot aastas, lisaks on väga kallis  pandade söötmiseks vajalik bambus, mida tellitakse Hollandist. Kui laenuperioodil sünnib pandapoeg, tuleb selle eest Hiinale veel eraldi maksta ja loom kiiresti Hiinasse toimetada.

"Muidugi söödakulud, ruumide üür, personalikulud, peale selle veel liigikaitse-maks, mille eest rajatakse Hiinasse uut uhket rahvusparki," loetles Ähtäri loomaaia tegevjuht Arja Väliaho kulusid.

Soome valitsus otsustas eraldada loomaaiale 1,5 miljonit eurot koroonatoetust, aga lõpuks maksis maa- ja metsamajandusministeerium välja vaid 200 000. Ministeeriumi kantsleri Jaana Husu-Kallio sõnul oli algusest peale teada, et pandade kulusid ei maksta kinni maksumaksja rahaga.

Loomaaed on hädas ja kuulutas välja korjanduse. Eelkõige loodeti Soome-Hiina kaubanduskoja peale. Hiina saatkond tegi üleskutse ka Soomes tegutsevatele Hiina ettevõtjatele.

Loomaaia juht teatas sel nädalal, et ühekordseid toetusi on mõnevõrra saadud, aga sellest rahast siiski ei jätku ja välistatud pole, et pandad tuleb Hiinasse tagasi saata.

See aga pole niisama lihtne. Pandade kinkimine ehk tegelikult üürile andmine on osa Hiina niinimetatud pehme jõu kasutamisest. Eelkõige on eesmärk teisi riike endaga siduda. Soome soov pandasid vastu võtta tegi võimalikuks näiteks selle, et suure ja majanduslikult üha võimsama Hiina president Xi Jinping tegi visiidi Soome.

Hiina riiklik meedia on nimetanud pandasid president Xi kõige võimsamaks relvaks. Kui Rahvusvaheline Looduskaitseliit mõni aasta tagasi teatas, et pandad ei ole enam ohustatud liik, sattusid Hiina võimud raevu, sest see muutnuks pandad nii poliitiliselt kui rahanduslikult vähem väärtuslikuks.

Nunnud mõmmikud lasevad ka Hiinal muheda ja armastusväärsena paista. Maailma juhtivad poliitikud aitavad tahtmatult propagandale kaasa, lastes end koos pandadega pildile.

Paljud soomlased on siiski seda meelt, et mida kiiremini pandad Hiinale tagasi saadetakse, seda parem. Väljaanne Uusi Suomi märkis, et pandade asjus Hiinaga sõlmitud lepinguid ei ole avalikustatud ja nende tegelik sisu ei ole teada. 2017. aastal oli Soome, nagu suur osa ülejäänud Euroopast, veel Hiinast vaimustuses, praeguseks on aga Lääne poliitika Hiinas suhtes muutunud ja tõenäoliselt praegu enam ükski lääneriik Hiina pandasid vastu ei võtaks. Näiteks Jaapani Kobe loomaaed ning ka Kanada Calgary loomaaed teatasid eelmise aasta sügisel, et katkestavad lepingu ja saadavad pandad Hiinasse tagasi.